2022. aastal kuulutas Riigi Kinnisvara AS (RKAS) välja projektihanke Toom-Kooli 9 restaureerimiseks.

Hoonesse on planeeritud 40 töökohta, kaks 120-kohalist saali ja koosolekuruumid. Maja saale soovib riik osaliselt kasutada ka avalikeks sündmusteks, nagu konverentsid ja teatrietendused.

"Ehitustöödega alustati 2025. aasta aprillis. Teostatakse lammutustöid, koostamisel on tööprojektid ning täpsustatakse lammutustööde käigus ilmnenud muinsuskaitseliste täiendavate uuringute/tööde vajadus. Ehitustööd peavad olema valmis hiljemalt augustiks 2026," märkis ERR-ile RKAS-i kommunikatsioonijuht Annely Jõgeva.

Ehitustööde maksumus on 4,86 miljonit eurot ning nende eest tasub riigikogu kantselei.

Hoone kuulub riigikogu kantseleile ning seda plaanitakse kohandada ameti- ja esindusruumideks. Kavandatud on luua sissepääs Toompea lossi ruumidesse Landskrone torni müüri kaudu.

Rekonstrueerimisprojekti autorid on Kaja Kõiv (Arhitektuuribüroo Kaja Kõiv) ja Marje Karu (sisearhitektuuribüroo Ilus Õhk).

Toom-Kooli 9 koosneb kahel eri ajastul ehitatud hoonest, mis on hilisema ümberehituse käigus omavahel L-kujuliselt ühendatud.

Tänavaäärne, algul kahekorruseline hoone, kuulus ajalooliselt Toomgildile, mis hiljem kujunes Toompea ja eeslinna käsitööliste kutseorganisatsiooniks. Maja ehitamist alustati eelduslikult 1517. aastal.

Pärast gildi tegevuse lõppu 1920. aastal on hoones asunud nii korterid kui ka ametiasutused. Teise maailmasõja järel on majas asunud hüdrometeoroloogia instituut, gasifitseerimise valitsus ja perekonnaseisuosakond.

1997. aastast on hoonekompleksi kasutanud Tallinna Linnateater proovi- ja majutuspinnana. Suurt saali on viimastel aastakümnetel kasutatud teatrisaalina.

Hoone seisundit on mõjutanud mitu tulekahju 20. sajandil ning tõsine konstruktsioonide vajumine. Selle sajandi alguses oli maja muutunud varinguohtlikuks ning vajas avariitöid. Vahetult enne ehitustöid ei olnud hoone kasutuses.

Toomgildi hoone saali otsitakse sobivat kunstiteost

29. oktoobrini kestab RKAS-i ja riigikogu kantselei kunstikonkurss, mille käigus otsitakse Toomgildi hoone saali ka sobivat kunstiteost.

Võidutöö autorile eraldatakse 51 100 eurot teose tellimiseks ja paigaldamiseks.

Kunstiteose tehnika ja materjal on vaba, kuid peab sobima ajaloolisesse majja materjalide valiku ja teemakäsitluse poolest. Oodatud on nii maalid ja pannood kui ka ruumilised lahendused, näiteks keraamika, klaas, metall, tekstiil ja puit.

Konkursi eripära on tulevase kunstiteose paiknemine soodsas asukohas, mis võimaldab väga erinevaid materjale, ütles ERR-ile RKAS-i ruumilahenduse projektijuht Sixten Heidmets.

"Kunstiteose eksponeerimisala ei asu evakuatsiooniteel või erinõuetega ruumis, mistõttu ei rakendu kavandatavale kunstiteostele ka tuletundlikkusklassi nõue," märkis Heidmets.

Taiese paiknemisala kõrgus on kuni 2,6 meetrit, laius 2,27 meetrit ning ruumilise kompositsiooni korral võib töö paikneda seinast kuni 20 sentimeetri kaugusel.

Konkursikonkursi lõppvalikut otsustavasse žürii esimees on endise Toomgildi hoone rekonstrueerimisprojekti sisearhitekt Marje Karu. Teised liikmed on riigikogu kantselei sisearhitekt Liina Langemets, kunstnike liidu esindajad Diana Tamane ja Ivar Sakk, kunstiteadlaste ja kuraatorite ühingu esindajad Krista Kodres ning Epp Lankots.

Žürii selgitab võitja eelduslikult detsembri esimeseks nädalaks ning kunstiteos peab valmima hoonega samaks ajaks ehk 2026. aasta suveks, ütles Heidmets.