Kõige raevukamalt on USA uutele tollimaksudele reageeritud Brasiilias, mis sai kaela kõige kopsakama ehk 50 protsendise maksu. Selles nähakse surveavaldust lõpetamaks endise presidendi Jair Bolsonaro süüdistamine riigipöördekatses.

"Tahame saata sõnumi, et me ei anna käest oma suveräänsust ega põhiseadust, meie õigussüsteemi ei saa muuta väikeste gruppide huvide pärast," ütles tänavale tulnud meeleavaldaja Marcio Pereira.

Aasia riigid muretsevad oma tekstiilitööstuse ja mitmete muude tegevusharude pärast. Hingatakse kergendatult kui maksumäär jäi alla algsele ähvardusele.

"Me alustasime 44 protsendi pealt. Siis oli see 30 protsenti ja nüüd jõudsime 20 protsendini, mis on võrreldav meie konkurentidega, nii et üldiselt oleme me õnnelikud selle üle, kuidas asjad on arenenud. Tollid tähendavad aga seda, et olukord on läinud raskemaks, need tuleb juurde arvestada. Me peame mõtlema automatiseerimisele, innovatsioonile ja tegema asju, mis aitavad kulud alla tuua," ütles Sri Lanka rõivatootjate assotsiatsiooni juht Yohan Lawrence.

Mures on ka kallima otsa kaupade tootjad, Šveitsi kellafirmasid tabas külma dušina teade 39 protsendisest tollimaksust.

"Ameerika turg on Šveitsi tööstuse jaoks suur turg, ma ei usu, et brändid suudaksid alla neelata 39 protsendise tollimaksu," ütles Šveitsi luksuskellade müüja Shahzaib Khan.

Ükskõik, milliste täiendavate kokkulepeteni ja leevendusteni nädala jooksul jõutakse, näib, et kõrgemate tollimaksude ajastu on algamas ja tarbijateni jõuab see hinnatõusuna alates Ameerika enda tarbijatest autodest õlleni välja.

"Kui te küsite, milline selle mõju saab olema, siis praktiliselt kõigele, mis läheb õlle nautimisse. See on purkide alumiinium. See on silt purgil. See on humal, linnased ja pärm, mis õlle sisse läheb. Ja te võite küsida, miks me ei osta Ameerikas kasvatatud humalat. Aga sellepärast, et need ei kasva samamoodi ja nad ei maitse samamoodi," rääkis Utepilsi pruulikoja president Dan Justesen.