Rumeenia uus president Nicusor Dan tõdes, et viis aastat on rumeenlased kulutanud üle jõu, ehk nagu president väljendus: on söödud suur pitsa, aga makstud väikese eest.

Praeguseks on eelarvepuudujääk üle üheksa protsendi sisemajanduse kogutoodangust ja uus valitsus koostas kokkuhoiupaketi. Augustist tõstis valitsus käibemaksu seniselt 19 protsendilt 21 protsendile.

Soodsamalt maksustatud toidu, ravimite, vee, ajalehtede ja soojusenergia käibemaks tõusis samuti, ühtlaselt 11 protsendi peale.

Maksutõuse oli teisigi, lisaks tõusid ka aktsiisid. Juuli lõpus olid bensiinijaamade juures pikad järjekorrad.

"Loomulikult ei meeldi see mulle. Tankimisele kulub palju raha, aga mis teha, peab leppima. Pool tundi tagasi oli järjekord kaks korda pikem," rääkis üks naine bensiinijaamas. Edaspidi tuleb 50-liitrise paagitäie eest maksta neli eurot rohkem kui seni.

Juba selle aasta algusest on toiduhinnad tõusnud neli protsenti, maksude tõstmine toob kaasa uue hinnatõusu.

"Ostan ainult seda, mida hädapärast vaja, midagi kallimat ei saa endale enam lubada," tunnistas üks ostja.

Poepidaja sõnul on juba näha, et ostujõud on vähenenud. "Jah, kõik on kallimaks läinud. Inimestel pole raha. Nad on juba hakanud vähem ostma."

Paljud soodustused kaovad. Pensionärid, kes saavad rohkem kui 600 eurot kuus, peavad hakkama maksma tervisekindlustust. Maksud kehtestatakse ka töötutele ja lapsehoolduspuhkusel olijatele.

Seni eripensioni saanud kohtutöötajate pensioniiga tõuseb teistega võrdseks ehk 65 eluaastani ja mitmed muud soodustused kaovad.

Kehtima hakkasid ka kärped. Haigushüvitis vähenes seniselt 75 protsendilt 55-le. Avaliku sektori palgad külmutati ja pensionide indekseerimisele seati piirmäär. Avaliku sektori ja munitsipaaltöötajate arvu vähendatakse. Ametiühingud pole rahul ka sellega, et vähendati lisapuhkusepäevi ja töötajate toitlustushüvitisi.

Rahandusministrilt küsiti, kas poleks saanud eelarvedefitsiiti kuidagi teistmoodi vähendada, näiteks tõhustades käibemaksu kogumist, milles Rumeenia praegu Euroopa Liidu riikidest kõige kehvem. Rahandusministri sõnul on aga reforme vaja, sest Rumeenia on kaotanud investorite usalduse ja laenu saamine on üha keerulisem.