WSJ: Hiina piirab kriitilise tooraine tarneid lääne relvafirmadele

Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et Hiina piirab kriitilise tähtsusega tooraine tarneid lääneriikides tegutsevatele kaitsetööstuse firmadele. Firmad asusid Hiina toorainele asendust otsima, kuid peavad seetõttu tellimuste täitmist edasi lükkama.
Aasta alguses kasvasid kaubanduspinged USA ja Hiina vahel. Hiina kehtestas aprilli alguses ekspordipiirangud mitmele haruldasele muldmetallile ja püsimagnetitele pärast seda, kui USA president Donald Trump pani Hiina toodetele kõrgemad tollimaksud.
Hiinas töödeldakse aga 90 protsenti maailmas kasutatavatest haruldastest muldmetallidest. Lisaks haruldastele muldmetallidele domineerib Hiina ka mitmete teiste strateegiliselt oluliste toorainete tootmises.
Hiina kehtestatud piirangud tõid seejärel esile lääne kaitsetööstuse tarneahelate nõrkuse. Näiteks USA sõjaväge varustav drooniosade tootja pidi tellimusi kuni kahe kuu võrra edasi lükkama, kuna otsis Hiina toorainele asendust.
Asjaga kursis olevad inimesed ütlesid ajalehele The Wall Street Journal, et teatud tooraine maksab nüüd ligi viis korda rohkem. Tarnijate ja töösturite sõnul tõstab see juba relvasüsteemide hinda.
USA armeed varustavad tootjad tuginevad droonimootorite, öövaatlusseadmete, sihtimissüsteemide ja satelliitide tootmisel Hiinast pärit toorainele. Kuigi ettevõtted on viimastel aastatel otsinud alternatiivseid allikaid, siis mõningaid elemente ei toodeta endiselt läänes.
Hiina on piiranud veel ka galliumi ja germaaniumi eksporti USA-sse. Mõned firmad hoiatavad nüüd tootmiskärbete eest.
Kolmapäeval teatas Itaalia relvahiiu Leonardo tütarfirma, et firma germaaniumi varud on otsakorral
"Õigeaegsete tarnete säilitamiseks peab tarnevoog 2025. aasta teisel poolel paranema," ütles firma tegevjuht Bill Lynn.
Lynn rääkis, et firma üritab oma tarneahelat mitmekesistada ning otsib viise, kuidas germaaniumit oma toodetes asendada.
Kõige kehvemas olukorras on aga droonide tootjad, kuna paljud neist on väikesed idufirmad. Firmad pole suutnud omale hankida suuri varusid ja sõltuvad kindlatest tarneahelatest. Peking aga nõuab firmadelt ulatuslikku informatsiooni selle kohta, kuidas nad Hiinast pärit muldmetalle kasutavad.
"Muidugi me ei kavatse Hiina valitsusele seda informatsiooni anda," ütles droonimootorite tootja ePropelled tippjuht Chris Thompson. Tema firmal on ligi 100 klienti, nende hulgas on ka suured USA relvafirmad ning Ukrainas tegutsevad droonitootjad.
Ettevõte otsib alternatiivseid tarnijaid ja pööras pilgu Jaapani ja Taiwani firmade poole. Samas ka seal tegutsevad tootjad sõltuvad Hiinast pärit haruldastest muldmetallidest.
Toimetaja: Karl Kivil








