Hankele registreerunud Elenger (endine Eesti Gaas) vaidlustas hanke juulis ning nõudis hanke tähtaja pikendamist nelja kuu võrra detsembri alguseni. Seni oli hanke tähtajaks 4. august.

Kuivõrd vako vaidlustust läbi vaatama ei hakanud, jääb kehtima Eleringi seatud uus tähtaeg ehk 28. august. Elering oli enne seda hanke tähtaega juba kahel korral pikendanud.

Elering alustas hanget kuni 500 megavati ulatuses reservide võimsuste hankimiseks turult 2024. aasta juulis. Huvi hanke vastu oli suur ning Elering on enda teatel vastanud enam kui 200 küsimusele.

Peale hanget ja lepingute sõlmimist võtab Elering kohustuse edukaks osutunud teenusepakkujatele garanteeritud võimsuse eest tasuda hetkest, kui hanke võitjad alustavad pakkumiste tegemist sagedusreservide võimsusturule.

Sagedusreservid on vajalikud elektrisüsteemi kui terviku stabiilse töö tagamiseks. Tarbimine ja tootmine peavad olema elektrisüsteemis igal hetkel võrdsed. Kui tasakaal kaob, võib kogu süsteem halvemal juhul seiskuda ehk tekkida täielik elektrikatkestus. Tasakaalu ohustavad tarbimise ja tootmise ootamatud muutused, näiteks prognoosivead ja rikked elektrijaamades või -võrgus.

Balti riigid taotlesid ja said Euroopa Komisjonilt erandi, mis võimaldab reserve hankida pikka aega ette. Euroopa Liidu õigusaktid lubavad tavaliselt sagedusreserve hankida maksimaalselt üheks päevaks korraga, kuid Elering sai õiguse osta reservi võimsuse teenust viieaastase lepinguga  kaheksa aasta pikkuse perioodi sees. Kaheksa-aastane periood hakkab jooksma selle aasta sügisel ja lõpeb 2033.

Et saada viieaastane leping, tuleks jaam käima panna hiljemalt 2028. aasta sügisel. Jaama võib käima panna ka varem, aga siis saab teenust pakkuda viis aastat ehk see lõpeb enne 2033. aasta sügist.