Oluline Ukraina sõjas kolmapäeval, 13. augustil kell 22.56:

- Ukraina väed tõrjusid Orihhivi suunal Venemaa mehhaniseeritud rünnaku;

- Ukraina andis Venemaa äsjase edasitungi piirkonnas evakuatsioonikäsu;

- Ukrainas ründas naftarajatisi kolmes Venemaa piirkonnas;

- Meedia: Venemaa saavutas Pokrovskis olulise läbimurde;

- Financial Times: läbimurre põhjustab Kiievis segadust

- Ukraina teatas suitsust Zaporižžja tuumaelektrijaama lähistel;

- Mediazona ja BBC on tuvastanud üle 121 000 Ukrainas hukkunud Vene sõdurit;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 890 sõdurit.

Ukraina väed tõrjusid Orihhivi suunal Venemaa rünnaku

Ukraina relvajõudude 118. brigaadi sõdurid tõrjusid kolmapäeval Vene rünnaku Orihhivi suunal ja hävitasid tanki, edastas uudistekanal Ukrinform väeüksuse sotsiaalmeediapostitust.

"Tänu kõigi brigaadi üksuste koordineeritud tegevusele hävitasid Ukraina väed tanki, neli bagit ja neli mootorratast. Lisaks said Venemaa läbimurdekatse käigus kahjustada jalaväe lahingumasin ja soomustatud lahingumasin," seisis teadaandes.

"Kogu pealetungis kasutatud tehnika löödi rivist välja. Kolm tundi kestnud järjekordse ebaõnnestunud vaenlase pealetungi ajal likvideerisid 118. brigaadi sõdurid 16 ja haavasid veel 10 venelast," täpsustas brigaad.

Ukrinform teatas varem, et brigaadi Spartan sõdurid hävitasid kolmapäeval Vene lahingurühma ja peatasid vaenlase rünnaku Pokrovski suunal.

Ukraina andis Venemaa äsjase edasitungi piirkonnas evakuatsioonikäsu

Donetski oblasti kuberner andis kolmapäeval Vene vägede viimaste päevade kiire pealetungi piirkonnas lastega elanikele käsu ohus linnadest ja küladest evakueeruda.

"Me alustame lastega perede sundevakuatsiooni Bilozerske linnast," ütles kuberner Vadõm Filaškin ja lisas, et evakuatsioonikäsu on saanud veel kümmekond asulat.

Piirkonda on jäänud umbes 1150 last, ütles Filaškin.

Samal ajal ütles evakueerimisüksuses töötav Ukraina politseinik CNN-ile, et Pokrovskist evakueerimine on viimastel päevadel muutunud võimatuks Venemaa droonide suure aktiivsuse tõttu. Evakueeruda soovivad kohalikud peavad nüüd jalgsi välja minema, et meeskonnad nad peale võtaksid.

Pokrovskis on endiselt 1327 tsiviilisikut, teatas piirkondlik sõjaväevalitsus kolmapäeval.

Ukrainas ründas naftarajatisi kolmes Venemaa piirkonnas

Teisipäeva õhtul ja kolmapäeva varahommikul sooritasid ukrainlased droonirünnaku Brjanski oblastis asuva Družba naftajuhtme sõlmpunkti, Krasnodari krais Slavjanski-na-Kubanis asuva naftatöötlemistehase ja mitme Volgogradis asuva sihtmärgi pihta, kirjutab Ukrinform.

Venemaa sõltumatu meediaväljaande Astra teatel ründas Ukraina Brjanski oblastis Družba naftajuhtme Unetša sõlmpunkti.

Last night, drones struck the largest hub of the Druzhba main oil pipeline network — the Unecha LPDS station in the Bryansk region. pic.twitter.com/dgJiHJYcs0

— WarTranslated (@wartranslated) August 13, 2025

Kohalike elanike sõnul sattus rajoonis asuv rajatis rünnaku alla teisipäeval umbes kell 22.00. NASA satelliidipildid kinnitasid tulekahju sõlmpunktis, esimene tulekolle registreeriti kell 22.30 ning täiendavad plahvatused toimusid kell 3.00 ja 4.24.

Unetša on üks peamisi 5500 kilomeetri pikkusel Družba naftajuhtme sõlmpunkte. Torujuhet haldab Venemaa riigile kuuluv Transnefteproduct, mis tegeleb nafta transpordiga Euroopa turgudele. Sõlmpunkt asub Ukraina piirist vaid 50–60 kilomeetri kaugusel.

Ukraina sõjavägi kinnitas, et droonid tabasid sõlmpunkti.

"Rõhupumpla hoone ümbrus registreeriti kahjustused ja ulatuslik tulekahju," teatas Ukraina peastaap.

Ukrinformi andmetel registreeriti Volgogradi naftatöötlemistehase läheduses kuni 20 drooni. Rünnaku tõttu on Volgogradi lennujaam peatanud kõik saabuvad ja väljuvad lennud.

Volgogradi oblasti kuberner Andrei Botšarov kinnitas, et "ühe allatulistatud drooni rusud kukkusid Traktorozavodski rajoonis asuva 16-korruselise elamu katusele".

Rünnaku tõttu on Volgogradi lennujaam peatanud kõik saabuvad ja väljuvad lennud.

Krasnodari krai operatiivstaap teatas, et droonide rusud kukkusid Slavjansk-na-Kubanis asuva naftatöötlemistehase territooriumile.

Meedia: Venemaa saavutas Pokrovski lähistel olulise läbimurde

Väljaanded The Telegraph ja Financial Times kirjutavad, et Vene väed saavutasid Ukraina idarindel Pokrovski lähistel olulise läbimurde.

Venemaa loodab enne reedel toimuvat Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja Vene president Vladimir Putini kohtumist vallutada võimalikult suure osa Ukraina territooriumist, kirjutab The Telegraph.

Lahinguväljalt saabunud teadete järgi tungisid Vene üksused vaid 48 tunni jooksul Ida-Ukrainas rindeliinist kuni 10 kilomeetri sügavusele.

Kiiev on suunanud piirkonda oma eliitüksused, et püüda takistada Ukraina edasist langemist Venemaa kontrolli alla enne Alaskal toimuvat presidentide tippkohtumist.

Läbimurde koht Donetski oblastis Dobropillja lähedal on strateegiliselt oluline. Kui Moskva väed suudavad seal end kindlustada, võib see läbimurre võimaldada Venemaal lõigata ära Kramatorski linn, mis on üks Donbassi tähtsamaid kindlustatud punkte, mis endiselt on Kiievi kontrolli all.

Kui linn langeks, annaks see Putinile peaaegu täieliku kontrolli Donbassi üle ning tugevdaks tema läbirääkimispositsiooni.

Ukraina on avalikult Vene vägede läbimurde ümberlükanud. "Mitmed väiksed Vene üksused avaldavad pidevalt survet Ukraina positsioonidele ja püüavad mööda minna esimesest kaitseliinist," ütles Dnipro väegrupi pressiesindaja Viktor Tregubov.

"Oluline on mõista, et see ei tähenda, et Vene väed on territooriumi kontrolli alla võtnud. See tähendab, et väike üksus, viiest kuni kümnest inimesest, on piirkonda tunginud. Ja see näeb välja väga erinev sellest, kuidas see kaardil paistab," sõnas pressiesindaja.

Vallutatud territoorium asub Dobropilljast idas, Pokrovskist põhjas. Selle laskeulatusse jäävad Slovjansk, Kramatorsk, Družkivka ja Kostjantõnivka. Tegemist on nn kindlusvööndiga, mis on alates 2014. aastast hoidnud Donetski kaitset.

DeepState teatas, et Vene üksused suruvad edasi Dobropillja–Kramatorski maantee suunas, mida kasutati nii sõjaväekolonnide kui ka tsiviiltranspordi jaoks kuni juuli keskpaigani.

Vene väed valmistuvad samuti oma kohalolu kindlustamiseks tee teisel küljel Petrivkas ja Novovodianes.

Teisipäeval kinnitas Ukraina sõjavägi kokkupõrkeid Kutšerivi Jari ümbruses, tunnistades Vene vägede edusamme.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski, ilma asukohta täpsustamata, ütles, et Venemaa valmistab ette uusi rünnakutegevusi.

Sõjauuringute Instituut (ISW) teatas, et edasiliikumine ei ole veel suur läbimurre, kuid hoiatas, et järgmised päevad võivad osutuda määravaks, kuna Vene väed püüavad oma vallutusi kindlustada.

See annab Ukrainale võimaluse takistada Venemaa edasitungi enne, kui see muutub palju ulatuslikumaks.

Esmased raportid viitavad, et Ukraina paigutas piirkonda 33. brigaadi 1. Azovi korpuse, mis koosneb viiest brigaadist.

Financial Times: läbimurre põhjustab Kiievis segadust

Venemaa läbimurre Ukraina idarindel, enne reedel toimuvat tippkohtumist USA president Donald Trumpi ja Vene president Vladimir Putini vahel, on põhjustanud Kiievis segaduse laine, kirjutab Financial Times.

Ukraina ja lääne sõjaanalüütikud teatasid, et Vene väed on viimastel päevadel tunginud edasi ligi 15 kilomeetrit mööda kitsast koridori Dobropillia lähedal —  tegemist on söekaevanduslinnaga, mis on muutunud oluliseks logistiliseks keskuseks Pokrovskist põhjas. Vene väed on linna peaaegu ümber piiranud.

See ootamatu edasiliikumine ähvardab lõigata lõplikult läbi elutähtsa tee, mis ühendab Dobropilliat Kramatorskiga — see on Ukraina kontrolli all oleva Donetski regiooni de facto pealinn, mida venelased püüavad vallutada. Samuti võimaldab see Vene vägedel mööduda ja rünnata külgedelt mitmeid kaitserajatisi ja kaitseliine, mis on viimastel kuudel üles ehitatud.

Tegemist on Venemaa viimase aasta ühtede olulisimate edusammudega ning toimub Ukraina jaoks ohtlikul ajal, kuna nende armee võitleb tööjõu- ja laskemoona nappusega.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kinnitas teisipäeval Vene vägede edasiliikumist, öeldes välisajakirjanikele, et olukord Dobropillia linna lähedal on kõige keerulisem.

Ta lisas, et Vene üksused olid suutnud tungida umbes kümne kilomeetrit sügavusele ning liikusid ilma varustuseta, "ainult relvad käes".

Zelenski sidus Vene pealetungi otseselt tulevase Trumpi ja Putini tippkohtumisega Alaskal. Zelenski märkis, et pealetung on seotud narratiivi kujundamisega, mille kohaselt Venemaa edendab oma positsioone, samal ajal kui Ukraina kaotab maad. Selle eesmärk tekitada poliitilist survet Ukrainale ja nõuda mõningaid järeleandmisi, sõnas Zelenski.

Viimastel päevadel on Ukraina president olnud tohutu surve all, kuna ta võib näha oma riigi saatuse üle otsustamist ilma Kiievi kaasamiseta. Zelenski sõnul ootab ta, et Putin püüab Alaskal Trumpiga kohtudes süüdistada Ukrainat sõja lõpetamise ebaõnnestumises.

Silmnähtavalt frustreeritud Zelenski jättis lahtiseks võimaluse teha territooriumi järeleandmisi julgeolekugarantiide eest, kuid lükkas teravalt tagasi Ukraina vägede taganemise idaosa aladelt. "Me ei saa seda teha," ütles ta.

"Mis kompromiss see on? Kas me saame NATO liikmeks? Euroopa Liidu liikmeks? Ma pole midagi kuulnud, mitte ühtegi ettepanekut, mis tagaks, et uus sõda homme ei puhke," sõnas Zelenski.

Zelenski sõnul võimaldaks taganemine Venemaal vallutada mitmeid linnu, mida Ukraina on alates 2015. aastast tugevasti kindlustanud ning mis moodustavad olulise kaitsevööndi. Ta märkis, et Venemaa kasutaks neid kaitsevööndit uute pealetungide alustalana.

Ukraina kaitseministeeriumiga seotud sõjaseiregrupp DeepState kirjutas oma Telegrami lehel, et olukord on üsna kaootiline. "Vaenlane tungib sügavamale meie positsioonidele, tuvastab kaitses lünki, seejärel kindlustab oma positsioonid ja koondab jõude uuteks rünnakuteks," kirjutas DeepState.

Ukraina kindralstaap teatas, et Pokrovski rindelõiku on ülemjuhataja otsusel saadetud täiendavaid vägesid.

Teadete kohaselt on Rahvuskaardi Azovi eliitüksused välja saadetud ning nad vastutavad määratud kaitsetsooni eest Pokrovski suunal ja töötavad selle nimel, et peatada vaenlase väed piirkonnas.

Ukraina relvajõudude ülemjuhataja kindral Oleksandr Sõrskõi püüdis halvenevat olukorda rindel pisendada, kirjutades sotsiaalmeedias, et olukord on raske, kuid tema väed hoiavad vaenlast tagasi.

Kuid Ukraina sõdurite ja sõjaanalüütikute sõnul on tegelik olukord süngem kui prognoositud.

"Venemaa hiljutine taktikaline läbimurre Pokrovski põhjaosas ei ole üllatav, arvestades ühtsete kaitseliinide puudumist, ja see võib edasi areneda negatiivses suunas," ütles Michael Kofman, sõjaväeanalüütik ja vanemteadur Carnegie Rahvusvahelise Rahu Fondi Venemaa ja Euraasia programmis.

Vene vägede edasitung on vallandanud sotsiaalmeedias kriitikalaviini Ukraina sõjaväelastelt ja vabatahtlikelt.

Nad on hoiatanud kaitseliinide järk-järgulise nõrgenemise eest, mida põhjustavad kuudepikkused Vene rünnakud ja järjest sagedasem ründedroonide kasutamine Ukraina logistika hävitamiseks rindejoone taga. Nad lisasid, et olukorda on halvendanud ka elavjõupuudus.

Ukraina teatas suitsust Zaporižžja tuumaelektrijaama lähistel

Ukraina energeetikaministeerium teatas teisipäeval, et Venemaa poolt okupeeritud Zaporižžja tuumaelektrijaama (ZNPP) kaubasadama piirkonnas levib suitsu.

Ministeerium hoiatas, et igasugused provokatsioonid või sõjaline tegevus piirkonnas võivad kaasa tuua "ettearvamatuid ja katastroofilisi tagajärgi kogu mandrile".

Ametnikud töötavad intsidendi täpse asukoha ja võimalike tagajärgede väljaselgitamise nimel, märkides, et sadam asub väljaspool jaama kaitstud perimeetrit.

Ministeerium mõistis hukka Venemaa jätkuva vägede ja sõjatehnika paigutamise rajatisse, nimetades seda rahvusvahelise õiguse ja tuumaohutuse põhimõtete rikkumiseks.

Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) peadirektor Rafael Grossi ütles, et puuduvad teated kiirguse suurenemisest või muust ohust.

Enerhodaris asuv Zaporižžja tuumaelektrijaam on Euroopa suurim tuumarajatis, mis tootis enne täiemahulist sõda umbes 20 protsenti Ukraina elektrist.

Venemaa okupeeris jaama 2022. aasta märtsis. Sellest ajast alates on Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur korduvalt väljendanud muret avariiliste sulgemiste, elektrikatkestuste ja Ukraina töötajatele avaldatava surve pärast.

USA on väidetavalt teinud ettepaneku anda tuumajaama kontroll Ukrainale tagasi ning seejärel jaam USA järelevalve alla, misjärel varustaks jaam elektriga nii Venemaa kui ka Ukraina käes olevaid territooriume, kuid Moskva lükkas selle ettepaneku tagasi.

Venemaa väidab, et tuumaelektrijaam kuulub talle ning väidetavalt ehitab uusi elektriliine okupeeritud Lõuna-Ukrainas, et ühendada jaam oma elektrivõrguga.

Reutersi andmetel kontrollivad Vene väed umbes 74 protsenti Ukraina kaguosas asuvatest Zaporižžja ja Hersoni oblastitest, mille pindala on umbes 41 176 ruutkilomeetrit, samas kui Ukraina kontrollib umbes 14 500 ruutkilomeetrit. Venemaa kontrollib olulisi linnu nagu Melitopol, Berdiansk ja Enerhodar, kuid oblasti pealinn Zaporižžja on Ukraina valitsuse kontrolli alla.

Mediazona ja BBC on tuvastanud üle 121 000 Ukrainas hukkunud Vene sõdurit

Venemaa sõltumatu väljaanne Mediazona kinnitas koos BBC venekeelse haruga 121 507 Vene sõduri nimed, kes, kes on alates Ukraina täiemahulise sõja algusest hukkunud.

Väljaande uusim aruanne hõlmab ajavahemikku 24. veebruar 2022 kuni 31. juuli 2025. Alates viimasest uuendamisest juuli alguses on kinnitust leidnud veel 2353 Venemaa sõjaväelase hukkumine.

Ajakirjanikud märgivad, et tegelik arv on tõenäoliselt oluliselt suurem, kuna nende kontrollitud teave pärineb avalikest allikatest, nagu järelehüüded, surmateated meedias ja sotsiaalmeedias, artiklid kohalikus ajakirjanduses ja kohalike võimude avaldused.

Moskva ja Kiiev teatavad oma kaotustest harva. Ukraina hinnangul on Venemaa kaotuste arv täiemahulise sõja ajal ületanud miljoni.

Teisipäeval avaldatud briifingul väitis president Volodõmõr Zelenski, et Venemaa kaotused on umbes kolm korda suuremad kui Ukraina omad, täpsustamata kaotuste koguarvu.

USA välisminister Marco Rubio väitis teisipäeval taskuhäälingusaates, et juulis hukkus 60 000 Vene sõdurit, samas kui USA president Donald Trump väitis 1. augustil, et see arv oli lähemal 20 000-le.

Meediaväljaannete andmetel hõlmab kinnitatud hukkunute arv nüüd 33 100 vabatahtlikku, 18 000 värvatud vangi ja 13 300 mobiliseeritud sõdurit. Samuti on kinnitust leidnud üle 5400 ohvitseri hukkumine.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 890 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 066 110 (võrdlus eelmise päevaga +890);

- tankid 11 099 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 23 127 (+8);

- suurtükisüsteemid 31 429 (+23);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1465 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1207 (+2);

- lennukid 421 (+0);

- kopterid 340 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 50 852 (+99);

- tiibraketid 3558 (+2);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 58 265 (+46);

- eritehnika 3937 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.