Osaluse omandamine Intelis tähistaks järjekordset sekkumist USA president Trumpi poolt tööstusharudesse, mida peetakse riikliku julgeoleku seisukohalt olulisteks.

Trump on surunud läbi mitme miljardi dollari suuruseid riiklikke kokkuleppeid pooljuhtide ja haruldaste muldmetallide valdkonnas – näiteks tasulise koostööleppe Nvidiaga ning kokkuleppe haruldaste muldmetallide tootja MP Materialsiga kriitiliste mineraalide tagamiseks.

Intel keeldus teemat kommenteerimast, kuid teatas, et on sügavalt pühendunud Trumpi jõupingutuste toetamisele USA tehnoloogia- ja tööstusjuhtpositsiooni tugevdamisel.

Valge Maja pressiesindaja Kush Desai ütles: "Arutelusid hüpoteetiliste kokkulepete üle tuleks käsitleda spekulatsioonina, kuni administratsioon pole neid ametlikult kinnitanud."

Sel nädalal kohtus Trump ja Inteli tegevjuhi Lip-Bu Taniga. Kohtumine toimus vaid mõned päevad pärast seda, kui Trump oli avalikult nõudnud Tani tagasiastumist tema investeeringute tõttu Hiina tehnoloogiaettevõtetesse, millest mõned on seotud Hiina sõjaväega.

Bloombergi teatel on osaluse suurus ja hind endiselt arutlusel.

Gabelli Fundsi analüütik Ryuta Makino ütles, et on tõenäoline, et USA valitsus omandab osaluse Intelis, kuna Trump soovib, et kiibitootja laiendaks kodumaist tootmist ja looks rohkem töökohti.

Tan, kes asus Inteli tegevjuhi ametisse veidi üle kuue kuu tagasi, on saanud ülesandeks parandada aastate jooksul tehtud valesammud, mille tõttu Intel on jäänud kiiresti tööstuses teistes maha. Praegu domineerib tehisintellekti kiipide valdkonnas Nvidia.

USA valitsuse osaluse omandamine ettevõtetes ei ole ebatavaline, kuid tavaliselt on see toimunud siis, kui ettevõte vajab rahalist abi.

Kuigi Inteli turuväärtus on viimastel aastatel langenud ja ettevõte on kaotanud liidripositsiooni tööstuses, püsib selle aastane käive stabiilselt üle 50 miljardi dollari. Mõne investori jaoks ei ole seetõttu selge, kas kiibitootja vajab tõepoolest sellist otsest riigiabi.