"See, mida kardeti, ei tulnud, ja see, mida sooviti, ei saavutatud. Euroopa peab nüüd rohkem pingutama ja oma survet Venemaale suurendama," märkis Karis sotsiaalmeediapostituses.

"Igal rahval on õigus valida oma tulevik, ainult Ukraina ise saab öelda, milline on õiglane ja kestev rahu ning usutavad julgeolekugarantiid," lausus president.

Karis lisas, et ta suhtles laupäeval Ukraina toetamise teemadel Soome presidendi Alexander Stubbiga.

Kuna Venemaal pole soovi Ukraina vallutusplaanidest loobuda, peavad Euroopa riigid endiselt andma oma panuse Ukraina julgeoleku tagamisse, ütles "Aktuaalsele kaamerale" peaminister Kristen Michal.

"Positiivne on see, et Ameerika Ühendriigid on nõus tulevikus andma või osalema Ukraina julgeolekugarantiide andmises, see kindlasti on hea uudis. Euroopa on selleks samamoodi valmis, Eesti on oma valmisolekut kirjeldanud, aga oluline on ka see, et Ukraina oma tuleviku ja oma territooriumi üle otsustab ise. Ja siin on nüüd hästi oluline see, et Baltimaad-Põhjamaad, kes on Euroopas väga tugev grupp ja Euroopa tervikuna annab selle sõnumi Euroopa riikidega koos, et oleks selge, et Ukraina, president Zelenski on need, kes tegelikult neid otsuseid teha saavad. Oleme ausad, selle Alaska  kohtumise tulemusena ikkagi paistab see, et et Venemaal ei ole soovi ilma surveta lähemale liikuda," lausus Michal.

Välisminister Margus Tsahkna ütles, et hoolimata kohtumisest Alaskal ei nõustunud Putin relvarahuga, vaid jätkas rünnakuid Ukraina vastu.

"Ainus mõõdupuu, millega hinnata meie tegevuse edukust on see, kas Putin oma agressiooni lõpetab või mitte. Eilse Alaskal toimunud kohtumise tulemina ta seda teinud ei ole. Putin ei nõustunud tingimusteta relvarahuga, vastupidi – öö jooksul tabasid Ukraina tsiviilelanikke taaskord Venemaa raketi- ja droonirünnakud," ütles Tsahkna.

"Putin tahab võita aega, aga seda ei tohi talle pakkuda. Et agressioon lõpeks õiglase ja püsiva rahuga, tuleb senisest veelgi enam tugevdada survet Venemaale, seda esmajoones läbi sanktsioonide karmistamise. Ühtlasi tuleb suurendada toetust Ukrainale. Euroopa peab selle osas kandma suuremat vastutust, kuid loodame ka USA jätkuvale toele," lisas Tsahkna.

Välisministri sõnul rääkis Putin eilsel pressikonverentsil taas niinimetatud sõja juurpõhjustest ja viitas oma 2022. aastal esitatud nõudmistele.

"Seeläbi kinnitas ta, et tema tegelikud eesmärgid pole muutunud. Kordame selle valguses ka oma seisukohta: selle sõja juurpõhjus on Putini suutmatus leppida Nõukogude Liidu lagunemisega," ütles Tsahkna.