"Ainult Ukraina ise saab otsustada oma tuleviku üle," rõhutasid peaministrid. Samuti toonitatakse avalduses, et kestva rahuni jõudmiseks peavad esmalt relvad vaikima ning tuleb kehtestada vaherahu. "Sõja juurpõhjusteks on Venemaa agressioon ja imperialistlikud ambitsioonid," öeldi avalduses.

Eesti peaminister Kristen Michali sõnul valitseb Euroopas üksmeel, et surve Venemaale jätkub. "Sanktsioonid töötavad, me ei lõpeta neid enne õiglase ja püsiva rahu saavutamist," kinnitas ta.

Michali sõnul on ta olnud tihedas kontaktis nii Soome presidendi Alexander Stubbi kui teiste lähemate Euroopa kolleegidega ning ülevaade Alaska kohtumisel räägitust on Eestil olemas.

"Esmaspäeval on Washingtonis nii Ukraina president Volodõmõr Zelenski. Homseks on kavandatud tahtekoalitsiooni videokohtumine, kus saame sõnumeid koordineerida," lausus ta.

"Ilma Ukrainata ei tohi otsuseid teha. Ukraina on väga koostööaldis ja valmis igal moel rahu saavutamise nimel töötama," ütles Michal. "Taas on aga kinnitust saanud, et Putin rahust huvitatud ei ole. Relvarahu kehtestamise asemel jätkas ta rünnakuid Ukrainale."

Samuti toonitas Michal, et tugev toetus Ukrainale jätkub igal juhul. "Ukraina peab saama veenvad julgeolekugarantiid, mida tuleb rakendada kohe, kui lahingutegevus lakkab. Eesti on valmis panustama tahtekoalitsiooni raames. On hea meel president Trumpi teate üle, et ka USA on valmis julgeolekugarantiisid pakkuma."

Ukraina rahukõneluste seisu pärast Alaska kohtumist arutati laupäeval ka valitsuse kabinetinõupidamisel. Valitsuse hinnangul ei ole Venemaa ega Putin pakkunud mingeid järeleandmisi. Ainus tee õiglase ja kestva rahu suunas läheb läbi agressori survestamise ja ohvri toetamise. Eesti ei tunnusta kunagi piiride muutmist, mis saavutatud relva jõul. Meie toetus Ukraina territoriaalsele terviklikkusele ja suveräänsusele on vankumatu.

Pikemas vaates on parim garantii nii Ukraina kui laiema Euroopa julgeoleku vaates Ukraina kuulumine NATO-sse ja Euroopa Liitu. Eesti toetab jätkuvalt mõlemat eesmärki ja rõhutab, et neid küsimusi saavad otsustada vaid liituda sooviv riik ja vastavalt NATO ning Euroopa Liit.