WFP teatel ähvardab Afganistani enneolematu näljahäda

Maailma toiduprogramm (WFP) teatas, et Afganistani ähvardab suur näljahäda, kuna põuaperiood, abikärped ja afgaanide väljasaatmine Iraanist ning Pakistanist on vaesusest räsitud riigis inimeste käekäiku märkimisväärselt mõjutanud.
Kabuli elanikud ütlesid väljaandele RadioFreeEurope/RadioLiberty (RFE/RL), et nad kerjavad riisi ja on valmis surma vastu võtma, kuna maailma toiduprogramm peab rahapuuduse tõttu saatma sadu tuhandeid inimesi toidujagamispunktidest minema.
WFP Afganistani piirkonnajuht John Aylieff ütles, et põud, metsikud kärped abiprogrammides ja 1,5 miljoni afgaani sunniviisiline tagasipöördumine Iraanist ja Pakistanist on tekitanud kasvava alatoitluse rahva seas.
"Peame tegema kõik endast oleneva, et vältida näljahäda. See võib olla enneolematu, sest talvel võib toiduabi vajada 10–15 miljonit inimest ning praegu pole meil rahastust ja vastust ei ole," ütles Aylieff RFE/RL-ile.
WFP Afganistanis teatas, et järgmise kuue kuu jooksul on vaja ligi 539 miljonit dollarit, et jõuda riigi kõige haavatavamate peredeni, kuid mitmed rahastajad on oma toetuseid kärpinud.
Sel aastal teatas WFP Afganistanis, et sai umbes 155 miljonit dollarit toetust. See on märkimisväärselt vähem kui 2024. aastal, mil toetust jagati 560 miljoni dollari jagu. 2022. aastal sai WFP Afganistanis toetust lausa 1,6 miljardit.
"USA on olnud Afganistanis aastakümneid fenomenaalselt helde rahastaja, pakkudes lõviosa humanitaarabist koos teiste heldete rahastajatega üle kogu maailma," ütles Aylieff.
"Praegu pole kellelgi õige aeg abi vähendada või sellest loobuda," lisas WFP piirkonnajuht.
President Donald Trump kärpis oma esimestel ametikuudel üle maailma enam kui 7400 välisabiprogrammi, mille koguväärtus on 80 miljardit dollarit, selgus juulis Senatis demokraatide poolt avaldatud aruandes.
USA välisministeeriumi pressiesindaja ütles 4. augustil RFE/RL-ile, et viimase nelja aasta jooksul on Taliban – ülemaailmne terroristlik rühmitus – süstemaatiliselt kõrvale suunanud Afganistani rahvale mõeldud välisabi, mistõttu on aeg, et Taliban hoolitseks Afganistani rahva heaolu eest ise.
Aylieff ütles, et olukord on eriti hull piirkondades, kus umbes 400 toidujagamispunkti on rahapuuduse tõttu suletud.
"Seetõttu saadame sadu tuhandeid inimesi minema. Osad peavad viis tundi kõndima lähimasse punkti. Kujutage ette ahastust, kui ilmute kohale ja avastate, et see on suletud," sõnas Aylieff.
Piirkonnajuht lisas, et WFP suudab praegu pakkuda toitu umbes miljonile inimesele, võrreldes aasta taguse 5 miljoniga. Raha saab Aylieffi sõnul peagi otsa, mis tähendab, et toiduabi peatub oktoobriks peaaegu täielikult.
Talibani ametnikud on näljakriisi kohta avalikke kommentaare suures osas vältinud, süüdistades riigi üldistes majandusraskustes välismaiseid osapooli.
Veel veebruaris teatas Afganistani majandusministeerium oma avalduses, et lisaks Ameerika Ühendriikide kehtestatud finants- ja majandussanktsioonidele, on varade külmutamine mõjutanud Afganistani riigimajandust.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: RadioFreeEurope/RadioLiberty












