Pangad küsivad teatud riikidesse maksete tegemise eest kopsakat lisatasu

Swedbanki klientidel tuleb novembrist kehtima hakkava uue hinnakirja kohaselt kõrge riskiga riikidesse tehtavate maksete pealt 75 eurot tehingutasu maksta. Teistes pankades kehtis lisatasunõue juba varem ning SEB-s ja LHV-s ulatub see saja euroni.
Swedbank hakkab alates 1. novembrist kehtiva uue hinnakirja alusel lisama kõrge riskiga riikidesse tehtavatele maksetele tehingutasu, mida teised pangad on juba varem oma klientidelt küsinud.
Swedbanki uue hinnakirja kohaselt on tegu ühekordse summaga ning 75 eurot tuleb sellise tehingu puhul tasuda nii era- kui ka äriklientidel.
Kõrge riskiga riikidena käsitleb pank neid riike, mis kuuluvad Euroopa Liidu kõrge riskiga kolmandate riikide nimekirja ning rahvusvahelise rahapesuvastase töögrupi nimekirjadesse kui kõrge riskiga või monitooritavad riigid. Lisaks on kõrge riskiga riigid, millele on kehtestatud finants- ja kaubandussanktsioonid, aga ka kõrge sanktsioonidest kõrvale hoidmise riskiga riigid.
Swedbanki kommunikatsiooni valdkonnajuht Martin Kõrv ütles ERR-ile, et muudatus puudutab vaid makseid, mis Swedbanki kliendid kõrge riigiga riskidesse teevad.
"Kui makse laekub Eestisse mõnest riskiriigist, siis erakliendist saajalt lisatasu ei võeta – laekuvad maksed arveldatakse tavapäraste tingimuste alusel," ütles Kõrv.
Äriklientidel tuleb aga ka laekuvate maksete pealt 75 eurot tasuda ning seda isegi juhul, kui laekuv summa jääb teenustasu summast allapoole.
Nii LHV-s kui SEB-s kehtib kõrge riskiga riiki tehtavatele ja sealt laekuvatele maksetele juba praegu teenustasu ning selle summa on 100 eurot makse kohta.
SEB kliendiriski juhtimise ja turbe valdkonna juht ning juhatuse liige Ainar Leppänen ütles, et lisatasu kehtib neil ainult äriklientidele ning see lisandub automaatselt hinnakirjas toodud välismakse tasule.
Tema sõnul rakendab SEB lisatasu põhjusel, et erinevate sanktsioonide tõttu on riskiriikide maksete töötlemine märksa aja- ja ressursimahukam.
Swedbank toetub kõrge riskiga riikide loetelu koostades lisaks rahvusvahelistele ja EL-i regulatsioonidele ka panga enda riskihinnangule. Ka Kõrv põhjendas kõrgema teenustasu küsimist lisaprotseduuridega, mis tehingu kogukulusid suurendavad.
"Esiteks on sellised piirkonnad sageli seotud suuremate finants- või poliitiliste ebastabiilsustega, mis sunnib panku rakendama täiendavaid turvameetmeid ja riskihindamisprotseduure, et kaitsta end võimalike finantskuritegude eest, nagu rahapesu või terrorismi rahastamine," selgitas Kõrv.
Lisaks kehtivad paljudes riikides ranged regulatsioonid ja järelevalve, mis nõuavad pankadelt täiendavat hoolsuskohustust selliste tehingute korral. See tähendab Kõrva sõnul rohkem dokumentatsiooni ja kontrolli, mis tõstab teenuse osutamise kulusid.
"Kõrge riskiga piirkondades on valuutakursid tihti volatiilsemad ning sellega kaasneb suurem kursirisk pankadele. Selle riski maandamiseks võivad pangad kehtestada kõrgemad teenustasud," märkis Swedbanki esindaja.
Ta tõi välja, et mõnes kõrge riskiga riigis võivad olla piirangud rahvusvahelistele finantsteenustele või raskused kohalike partneritega koostöö tegemisel, mis viib keerulisemate makseteenuste pakkumiseni. Lisakontrollide ja protsesside rakendamine tähendab ka pangale suuremaid halduskulusid.
"Need tegurid kokkuvõttes muudavad maksete töötlemise kõrge riskiga riikidesse kulukamaks nii meile kui ka kliendile. Seetõttu kajastuvad need aspektid kõrgemates teenustasudes," sõnas Kõrv.
SEB rakendab lisatasu Armeeniasse, Aserbaidžaani, Gruusiasse, Kasahstani, Jordaaniasse, Kõrgõzstani, Moldovasse, Serbiasse, Tadžikistani, Türgisse, Türkmenistani, Araabia Ühendemiraatidesse ja Usbekistani tehtavatele maksetele.
Swedbanki riskiriikide nimekirja kuulub rohkem riike: Alžeeria, Angola, Armeenia, Araabia Ühendemiraadid, Aserbaidžaan, Barbados, Boliivia, Burkina Faso, Elevandiluurannik, Filipiinid, Gruusia, Haiti, Iraak, Jamaica, Jeemen, Kasahstan, Kamerun, Keenia, Kongo Demokraatlik Vabariik, Kõrgõzstan, Laose Rahvademokraatlik Vabariik ja Libeeria.
Aga ka Liibanon, Lõuna-Aafrika, Lõuna-Sudaan, Mali, Mosambiik, Myanmar, Namiibia, Nicaragua, Nigeeria, Niger, Pakistan, Panama, Samoa, Senegal, Serbia, Suriname, Tadžikistan, Tansaania, Trinidad ja Tobago Ühendvabariik, Türkmenistan, Uganda, Usbekistan, Vanuatu ja Vietnam.
Rsikiriikide nimekiri võib ajas muutuda.
Toimetaja: Karin Koppel










