"12-päevases sõjas kasutatud raketid olid toodetud mõne aasta eest," vahendas uudisteaentuur IRNA kaitseminister Aziz Nassirzadeh' sõnu. "Tänaseks oleme tootnud ja meil on varasematest tunduvalt võimsamad raketid ja kui sionistlik vaenlane peaks uuesti avantüüri alustama, kasutame me neid kahtlemata."

Juuni keskel alustas Iisrael pommirünnakid Iraanile, vallandades sõja. Iraan vastas omalt poolt raketi- ja droonilöökidega.

Iisraeli rünnakutes hukkusid kõrged sõjaväelased, tuumateadlased ja sajad teised inimesed ning tabamusi said nii sõjalised objektid kui elamupiirkonnad. Iraani tuumarajatistele tegi rünnakuid ka USA.

Alates 24. juunist kehtib Iraani ja Iisraeli vahel relvarahu. Iraani ametiisikud on sestpeale hoiatanud, et iga hetk võib puhkeda uus lahingutegevus. Nad rõhutavad, et Teheran ei soovi sõda, kuid on valmis mis tahes vastasseisuks.

Esmaspäeval ütles esimene asepresident Mohammad Reza Aref, et Iraan peab olema igal hetkel vastasseisuks valmis.

"Meil pole isegi relvarahu, meil on vaenutegevuse peatamine," lisas ta.

Iraani meedia teatel alustab armee neljapäeval kahepäevast sõjaväeõppust, kus kasutatakse mitmesuguseid lühi- ja keskmaa tiibrakette.

Lääneriikide valitsused on korduvalt väljendanud muret Iraani raketiprogrammi pärast, nimetades seda ohuks piirkondlikule julgeolekule.

Prantsusmaa kutsus juulis üles sõlmima Teheraniga ulatusliku kokkuleppe, mis hõlmaks lisaks tuumaprogrammile ka raketiprogrammi ja piirkondlikke ambitsioone.

Iraan on rõhutanud, et riigi sõjaline võimekus ei ole läbiräägitav.