Tänavu novembris lõpeb rendileping, mille alusel Tartu Agro on aastakümneid Tartumaal maad kasutanud.

Kuigi eelmise aasta suve hakul plaanis regionaal- ja põllumajandusministeerium maa peatselt uueks rendiperioodiks enampakkumisele panna, siis renditingimustes kokkuleppele jõudmine osutus arvatust keerukamaks ja pakkumise väljakuulutamist lükati üha edasi.

Lisaks pöördus Tartu Agro riigi vastu kohtusse, kuna soovis, et riik pikendaks nendega sõlmitud rendilepingut otsustuskorras.

Sel neljapäeval laekus nii regionaal- kui ka majandusministeeriumile kiri Tartu Agro juhatajalt Andres Härmilt. Ta soovis teada, kas maade rendi osas on mingeid edasiliikumisi ning tõi välja, et ettevõte on venima jäänud otsuse tõttu keerulises seisus.

Nimelt otsustas Euroopa Komisjon mullu novembris, et Tartu Agro on saanud rentida põllumajandusmaad riigilt turuhinnast odavamalt ning kuna see pole Euroopa Liidu riigiabi eeskirjadega kooskõlas, tuleb Eesti riigil ettevõttelt riigiabi koos intressidega tagasi nõuda.

"Oleme pöördunud viie Eesti panga poole laenusaamiseks väidetava riigiabi tagastamiseks, kuid kõik vastused on olnud eitavad ning peapõhjusena tuuakse välja maarendilepingu ebaselgus," tõdes Härm.

Ta lisas, et pangakõlbmatus häirib tugevalt ka ettevõtte igapäevaelu jooksvate küsimuste finantseerimisel.

"Lisaks oleme sunnitud ostma väidetava riigiabi tõttu erimärgistatud diiselkütuse asemel tavalist diislit, mille maksumus on 41 protsenti kallim erimärgistatud diiselkütusest. Aastane lisakulu on meile seetõttu tänastes hindades 180 000 eurot," lausus Härm.

Tartu Agro juhi sõnul viib probleemi lahendamata jätmine nende ettevõtluse hävitamiseni, mis tähendab 110 inimesele töökoha kaotust ja 2500-pealise piimakarja likvideerimist, lisaks ei pruugi olla mõistlik Ilmatsalus biogaasi tootmist jätkata.

Härmi sõnul on sigade Aafrika katk juba vähendanud biogaasi tooraine baasi, sest hävitatud on ligi 2000 siga.

"On arusaamatu, et meie aastakümnete pikkune töö ei ole võimuorganite poolt väärtustamist väärt," lisas Härm. "Meie igapäevaelu normaliseerumiseks on hädavajalik kiirelt kokkuleppele jõuda."

Majandusministeeriumi planeeringute asekantsler Ivan Sergejev ütles ERR-ile, et ministeerium on valmis enampakkumisega edasi minema. Kuna aga Tartu Agro on pöördunud riigi vastu kohtusse ja kohtumääruse kohaselt on ministeeriumil kuni vaidluse lõpuni keelatud maid kasutusse anda, siis ei saa ka uut enampakkumist välja kuulutada, enne kui vaidlus on lahenduseni jõudnud.

"Kui kohus novembri lõpuks, mil rendileping Tartu Agroga lõppeb, otsuseni ei jõua, jääb maa kohtumääruse kohaselt lahenduse leidmiseni ettevõtte kasutusse kohtu määratud kasutustasuga," lisas Sergejev.

Mis puutub rahalisse poolde, on ministeerium asekantsleri kinnitusel olnud ettevõttega riigiabi küsimuses suhtluses ning ministeerium rahuldas Tartu Agro palve tasuda tagastatav riigiabi mitme osa kaupa.

Eesti riik sõlmis Tartu Agroga 1999. aastal 25 aastaks maarendilepingu, millega andis tootjale Tartu linna piiril turuhinnast soodsamalt kasutada tuhandeid hektareid põllumaad.

2004. aastal astus Eesti Euroopa Liitu ning Eestile laienesid ühisturu reeglid, muu hulgas keeld anda riigiabi, kui riik selleks Euroopa Liidult nõusolekut küsinud pole. Eesti aga seda Tartu Agro puhul ei teinud.