"Kui Tallinna ja Riia vahel opereerib praegu 15 bussi päevas ja seda ainult piletitulu põhiselt, milles siis on erinevus, et Riia-Liepaja, Riia-Daugavpils, Riia-Valmiera või Riia-Cesis pole turupõhiselt võimelised end ülal pidama? On ikka!" ütles Lux Expressi omanik Hugo Osula.

Lätis on aga palju aastaid oldud teist meelt ja leitud, et riigisisene bussitransport toimib vaid doteerituna.

Nüüd tulid vedajad valitsushoone ette protestima, sest palju aega tagasi kümneks aastaks sõlmitud lepingurahast ei jätku. Seda võib küll nelja ja seitsme aasta järel korrigeerida, kuid selle aasta lõpuks näitavad arvutused ikka 15 miljonit eurot miinust. Ministeerium on siiski lubanud, et praegune bussihüvitis – 52 miljonit eurot jätkub ka järgmisel aastal.

"Tuleb lõpuks mõtlema hakata, kuidas luua teenust, mida reisijad tõepoolest vajavad. Praegu räägib transpordiministeerium suurtest muutustest – võidakse vähendada 30 protsenti kogu liinivõrku," rääkis Lux Expressi Läti juht Aldis Kibens.

Läti ühistranspordis on saabunud muutuste aeg – riik ei jõua enam kõike doteerida, ise kinni maksta. Eestlased on saanud siin jala ukse vahele ja näitavad, kuidas Eesti kogemuse põhjal saaks siin ühistransporti paremini korraldada.

"Eestis võeti 2000. alguses ühiselt seisukoht, et linnadevaheline liiklus on tulu- ja nõudlusepõhine ning selle peavad ära korraldama kommertsettevõtted," ütles Osula. "Lätis läks asi teisiti ja siiamaani linnadevahelises liikluses domineerivad munitsipaalettevõtted ja doteeritavad liinid. Nii et Lux Expressi taotlus siseneda ka Riiast algavaisse linnadevahelistesse liinidesse oli praktiliselt üle 10 aasta blokeeritud." 

Lux Express sõidab nüüd kommertsalustel Riia-Liepaja ja Riia-Daugavpilsi vahel, kuid suurt murrangut pole vaba turg veel teinud, sest riik ei hüvita vedajaile enda kehtestatud soodustusi. 

"Kui Eestis on neli protsenti riigi poolt soodustatud sõitjaid, siis Lätis on neid 18 protsenti ja Riia-Daugavpilsi liinil isegi üle viiendiku," rääkis Lux Expressi tegevjuht Ingmar Roos.

Läti transpordiminister Atis Švinka loodab, et probleemid lahendab uus ühistranspordiseadus.

"Peamine on kindlustada nõudepõhine ühistransport paikades, kus elab vähe rahvast. Ja kommertsvedajaile tuleb hüvitada riigi poolt reisijaile kehtestatud soodustused," ütles Švinka.

Eesmärk on ühtlustada Riia-lähedased bussi- ja rongiühendused nii, et sõita saaks ühe piletiga ja poleks enam vaja oma autoga kesklinna ummikutesse minna.