Asutaja ootustes sõnastatakse riigi pikaajalised eesmärgid KIK-ile kui kliimaministeeriumi peamisele partnerile keskkonna valdkonna projektide elluviimisel.

Dokumendi järgi on KIK kompetentsikeskus, mis suunab vahendeid energeetikasse, ringmajandusse, metsandusse, elurikkusesse ja transporti. Samuti seatakse sihtasutusele konkreetsed tulemusmõõdikud nii kliendi- ja töötajate rahulolu, tegevuse efektiivsuse kui ka finantsilise jätkusuutlikkuse osas.

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Suti sõnul annavad asutaja ootused KIKi tegevusele selgema raami ja sihi, et iga euro oleks investeeritud maksimaalse positiivse keskkonnamõjuga projektidesse.

Ootustes öeldakse, et KIK on uute algatuste käivitaja, kuid ei sisalda poliitika kujundamist. Samuti on ootuseks, et KIK säilitab vähese bürokraatia, rakendab palju digilahendusi ning tegutseb kiirelt projektide käivitamisel ja elluviimisel.

Konkreetsema eesmärgina pannakse KIK-ile Eesti osaluse suurendamine Euroopa Liidu kesksetes rahastusprogrammides toetuste taotlemisel, et tuua Eestisse täiendavaid ressursse keskkonna- ja kliimavaldkonna arendamiseks.

Samuti peab KIK kaasama täiendavaid partnereid ja erasektori rahastusvõimalusi, töötades selleks välja sobivaid rakendusviise.

KIK peab ka tagama keskkonnakahjustuste heastamiseks vajalike tööde rahastamise selleks ette nähtud sihtotstarbeliste vahendite ulatuses, et vähendada keskkonnakahju mõju.

Finantseesmärkidena on dokumendis kirjas lause, et kuigi kasumi teenimine ei ole riigi sihtasutuse tegevuseesmärk, tuleb sihtasutusel tegutseda
kuluefektiivselt talle eesmärkide saavutamiseks eraldatud ressurssidega ning viie aasta perspektiivis tuleb hoida põhitegevuse kulude kasv väiksem põhitegevuse tulude kasvust.

Riskide võtmisel tuleb KIK-il hoida konservatiivset lähenemist, seisab asutaja ootustes. Keskpikas perspektiivis peavad KIK-i tegevuskulud olema
tuludega kaetud.

Seatakse konkreetsed tulemusmõõdikud

KIK-i vahendatavate toetuste ja elluviidavate projektide tulemuslikkust mõõdetakse mõjunäitajate kaudu, mille sihttasemed fikseeritakse kas toetuse andmise tingimustes või muudes lepingutes. Lisaks seatakse KIK-ile tegevus- ja finantseesmärgid, mille täpsemad sihttasemed kinnitatakse igaks järgnevaks aastaks KIK nõukogu poolt.

Näiteks mõõdetakse, kas KIK on avanud taotlusvoorud ja menetlenud taotlused tähtaegselt vastavalt kehtivatele õigusaktidele 100 protsendi ulatuses ning kas KIK on teostanud kalendriaasta lõikes toetuste kohustustega katmise vähemalt 90 protsendi ulatuses planeeritud täitmisest.

Laenukahjude suurus peab jääma alla kahe protsendi.

Järgmine KIK-i tegevuse kaardistus tehakse 2027. aasta esimeses kvartalis ning edaspidi toimub see regulaarselt iga kolme aasta järel. Asutaja ootuste ja tulemusmõõdikute täitmise seire toimub iga-aastaselt majandusaasta aruande kinnitamisega.
Riigi seatavate eesmärkide täitmise eest vastutavad sihtasutuse nõukogu ja juhatus. Erinevate eesmärkide tasakaalustamise eest vastutab sihtasutuse nõukogu.

KIK-i uude nõukogusse määrati Merike Saks, Margot Roose, Hannes Tamjärv, Külli Tammur ja Renaldo Mändmets. Uue nõukogu koosseisu volitused algavad 1. septembrist.