EISA juht Ursel Velve ütles ERR-ile, et praegu on sihtasutuses käimas nõukoguga koostöös analüüs, milliseid teenuseid, kuidas ja kellele pakkuda. Täpsem reformikava võiks paika saada aasta lõpuks.

"Lähtuvalt fookuskliendist või fookussektoritest me hakkame teenuseid täiendavalt disainima ja parendama," märkis Velve.

"Kuidas organisatsioon täpsemalt muutuma hakkab, seda saab tõesti lähikuudel alles kommunikeerida," rääkis Velve.

Velve sõnul saab EISA üheks fookuseks edukate eksportivate ettevõtete toetamine.

"Vaadata, et nemad heas mõttes oma tootearendusega oleksid kogu aeg turust kas siis ees või vähemalt konkurentsivõimelised. Et Eesti teadlaste loodud innovatsioon ja Eesti ettevõtetes loodud innovatsioon jõuaks globaalsele turule," ütles Velve.

"Üks hea näide on meil kindlasti rakendusuuringute programm, mis ongi võtnud eesmärgiks, et ettevõtjad saaksid tuge ja teadmisi innovatsiooni järgmisele tasemele viimisel," rääkis Velve.

Teine tuleviku fookus oleks investeeringute riiki meelitamine. "Selline on meil praegu käimasolev suur investeeringumeede, mis on kindlasti üks võimalus tuua märkimisväärseid investeeringuid Eestisse," ütles Velve.

Osaliselt on EISA reformimine seotud Euroopa Liidu uue eelarveperioodiga.

Järgmisest aastast võiks EISA jagatav Euroopa Liidu raha senisega võrreldes väheneda. Praegu arutab EISA majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga, mida ja kuidas edasi.

Riigieelarveliste programmide ja uute toetuste otsustusmahud vähenevad EISA andmetel uuel aastal viis protsenti. Lõpeb ka Euroopa taaste- ja vastupidavusrahastu (RFF), kuid selle arvelt rakendatakse rohkem struktuurifondide ja CO2 kvoodirahasid, teatas EISA.

Samas prognoosib EISA uueks aastaks nii väljastavate laenude-käenduste mahu tõusu kui ka toetuste väljamaksete mahu suurenemist ligi 17 protsenti .

"Ministeeriumiga meil käib väga tihe koostöö seoses sellega, mis on need mõjusamad valdkonnad või sihtkliendid, kuhu tasub investeerida, et raha Eesti majandusse maksimaalselt tagasi tuua," märkis Velve.

Muudatused personalis

Kui reedel otsustas EISA nõukogu tagasi kutsuda finantsteenuste eest vastutava juhatuse liikme Aare Järvani ja nimetas uue liikmena ametisse kliendikogemuse eest vastutava Mari-Liis Küppari, siis Velve sõnul on personaalias veel muutusi tulemas.

Näiteks praegu otsib EISA äri ja teenuste arendamise eest vastutavat juhatuse liiget, kes võtaks Velve sõnul laiema profiiliga üle ka Järvani senised ülesanded.

"Organisatsioon muutub. Kui varem oli juhatuse liikmete vastutus pigem Euroopa Liidust tulenevate rahade vahel jaotatud, siis nüüd on keskmesse toodud klient ja Eesti ettevõtja. Seetõttu kogu juhatuse ümberkorraldus toimub ka profiilide ja inimeste osas," märkis Velve.

Muude võimalike muutuste kohta ütles Velve, et selle kohta annab sihtasutus teada, kui muudatused on ellu viidud.

"Muus osas hetkel otsuseid ei ole, nii et seal ei ole ka hetkel veel midagi kommunikeerida," ütles Velve.

"Strateegia kujuneb selle aasta lõpuks ehk siis sellega koos tuleb ka järk-järgult organisatsiooni struktuuri ja töökorralduse disain, nii et siis jooksvalt, kui need muudatused ja plaanid saavad paika, siis kindlasti me sellest kommunikeerime," rääkis Velve.

Velve sõnul ei saa ka praegu öelda, kui palju töökohti võiks EISA-st muudatuste käigus kaduda.

"Seda on veel vara rääkida, sellepärast et me alles oleme seda organisatsiooni ühte liitmas," ütles Velve.

Renoveerimistoetuste eraldamine

Lisaks käivad ka arutelud, et võiks EISA-st välja tõsta elamute renoveerimisega seotud asjad, mis justkui ei ole Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse põhitegevusega seotud.

Velve sõnul ka selles teemas veel otsuseid temani jõudnud ei ole.

Samas viitas Velve, et tema hinnangul võiks EISA jätkata ka renoveerimistoetuste pakkumist.

"Kui on mõni tõhusam või parem organisatsioon riigi vaates, kes võiks seda teha, siis loomulikult me oleme valmis kaasa mõtlema ja toetama, aga tänasel päeval on EISA-s kogu see kompetents olemas. Nii hangete läbiviimise osas kui ka finantsmeetmete osas ja finantsjärelevalve osas," märkis Velve.