Venemaa võrgust lahti ühendamise järel hakkasid Balti sagedusreservide turul hinnad algusest peale oodatust rohkem kõikuma ning selle tipp oli mõni nädal tagasi, kui Läti turuosalise tehtud järjest kõrgema hinnaga pakkumised viisid megavatt-tunni hinna 10 000 euroni.

Lisaks on turuosalised kritiseerinud turu läbipaistmatust ning järelevalvet.

Esmaspäeval kogunes sel teemal riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon, kuhu oli kutsutud ka süsteemioperaator Eleringi, Eesti Energia ja konkurentsiameti esindajad.

Kliimaministeeriumi asekantsler Jaanus Uiga ütles istungil, et veebruaris käivitunud sagedusreservide võimsusturu käivitumine soovitud hinnatasemel on võtnud rohkem aega, kui arvati, kuid sellel on põhjused. Tema sõnul on arutatud Läti ja Leeduga, kuidas saaks turule rohkem paindlikke pakkumisi.

Varem on nii energiaekspert Marko Allikson kui ka Eesti Energia energiakaubanduse ja portfellijuhtimise direktor Armen Kasparov öelnud ERR-ile, et juba enne sagedusturu avamist oli teada, et paindlikke tootmisvarasid on puudu ning see on üks põhjuseid, miks elektri hind on sagedusturul niivõrd volatiilne.

Eesti Energia juht Andrus Durejko ütles, et istungil, et turuosalistel puudub selgus, kui palju kvalifitseeritud võimsustest tegelikult sagedusturule pakkumisi teevad, kuid näha on, et võimsusturg reguleerimisturgu ei toeta. Praegune turuolukord soosib Leedus asuvaid tootmisvarasid, eelkõige Kruonise hüdroakumulatsioonijaama.

"Kui ma vaatan, kuhu raha liigub, siis see liigub suures osas Leetu. /.../ Leedulastel on head varad, meil ei ole nii häid varasid," ütles Durejko. ""Nad on oma energiapoliitikat hästi teinud, õiged varad õigel ajal. Tervikuna aga ei ole Baltimaades hästi, sest hinnad on kallid, mis tähendab, et teatud tundidel ei ole varasid, mida kasutada. Suur osa raha läheb Leedu varade omanikele."

Durejko sõnul tähendab see, et sagedusturg on Leedu tootjate jaoks sobiv, et Leedu majandus saab selle endale ja summad on suured – viis kuni kümme miljonit eurot kuu kohta.

Durejko lisas, et Eesti Energia varades ei ole selle turu jaoks piisavalt sobilikke võimsusi, ning seetõttu tuleb ka peeglisse vaadata, sest olud on takistanud vastavate investeeringute tegemist.

See, kui kvalifitseeritud suured tootjad, näiteks Läti hüdrojaamad, sagedusturul ei osale, annabki võimaluse väiketootjatele turuhinnaga manipuleerida, nagu hiljuti juhtus, ütles Durejko.

Uiga ütles, et Läti hüdrojaamade oodatust väiksem pakkumiste maht on ka peamine põhjus, miks süsteemioperaatorid prognoosisid nõnda mööda oma kulud võimsusturule. Näiteks Eleringi osa pidi tänavu olema 60 miljonit eurot, kuid juba juuli lõpu seisuga on see 56 miljonit eurot. "See oli üllatus kõigile süsteemioperaatoritele," kirjeldas Uiga lätlaste ootamatut passiivsust.

Samas on ühine Balti turg Eesti jaoks siiski soodsam lahendus sellest, kui Eesti peaks üksinda 800 megavati eest reserve tagama, ütles Uiga.

"Turu käivitumine on oodatust kauem aega võtnud, aga liikumine on õiges suunas. Tuleb uusi pakkujaid turule ja see ongi võimalus hinda alla tuua, ja Elering on sellega head tööd teinud," ütles Uiga.

Allikson märkis istungil, et kuivõrd turg on Baltimaadele ühine, siis ei piisa turu hästi toimimiseks sellest, kui Eesti süsteemioperaator ja turuosalised head tööd teevad. "Eestis on terve hulk turuosalisi, kes teevad üheaegselt pakkumisi, aga Leedus teeb pakkumisi ainult Kruonise jaam ja Lätis veelgi vähem," ütles ta.

Alliksoni sõnul mõjutab hinda palju ka see, millised mahus teevad turule pakkumisi süsteemioperaatorid: näiteks jääb tema sõnul turuosalistele arusaamatuks, miks Kruonis teeb 200-megavatiseid pakkumisi või Kiisa 50 megavati kaupa, kui hinna mõttes on sama oluline ka näiteks 10-megavatine pakkumine.

Energiaturu hinnatõus tähendab seda, et ka bilansihaldurite kulud on tõusnud. Durejko sõnul on tänavune hinnatõus sagedusturul tähendanud, et kulud bilansienergiale on suurenenud kuni kaks ja pool korda.

Ühtki rikkumist turul pole kinnitatud

Kolme riigi järelevalveasutused saatsid hiljuti kõigile turuosalistele kirja, kus hoiatati, et põhjendamatuid turupakkumisi jälgitakse tähelepanelikult ning kui turureeglite rikkumine tuvastatakse, siis järgneb trahv.

Kuivõrd võimalike rikkumiste uurimine on aegavõttev, siis praeguseks pole ühtki rikkumist sagedusturul järelevalveasutuste poolt kinnitatud, ütlesid nii Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp kui ka konkurentsiameti peadirektor Evelin Pärn-Lee.

Eesti konkurentsiamet on tänavu saanud kuus avaldust võimaliku rikkumise kohta.

Pärn-Lee ütles, et kuivõrd Balti sagedusreservide turg on ikka väga noor, siis on näha nii hinna üles-alla liikumist kui ka turuosaliste ebakohast käitumist. See, et pakkumisi tehakse, võimalike rikkumiste kohta teateid saadetakse, näitab samas, et turg toimib, lisas ta.

Sapp ütles istungil, et Balti sagedusturul on hinnalaeks 15 000 eurot megavatt-tunni kohta.