NATO õhuturbelennukid oleks startinud Ämarist või Šiauliaist, kui võõras droon oleks sisenenud Eesti õhuruumi. Kaitsevägi sai piirivalvelt objektist teada kohe, kinnitas õhuväe staabiülem. Rahu ajal peavad piloodid kõigepealt tuvastama piiririkkuja, seejärel otsustama, mida ette võtta.

"Tallinn on meil kohe mere ääres. kust iga ülestõusnud objekt Soome lahelt on sekunditega Tallinnas. Seda ma kindlasti väita ei saa, aga kõikide sarnaste objektidega me tegeleme," vastas õhuväe staabiülem kolonel Fredi Karu küsimusele, kas võõras droon oleks võimeline jõudma Tallinnasse välja.

Droon lendas Venemaa territooriumi kohal ja lõpetas teekonna Peipsis. Madalal lendavad aparaadid kuuluvad sisejulgeoleku tööalasse, kõrgemal lendavatega tegeleb kaitsevägi. Siseminister tahab kaitseminstriga arutada, kas tööülesanded peaks ühendama ja kas piirivalve suudaks madallendajaid mitte ainult seirata, vaid ka tõrjuda.

"Minu poolt läheb riigieelarve läbirääkimiste taotlusesse see number kirja. See ei ole küll järgmise aasta küsimus, aga kui me vaatame nelja aasta strateegia perioodi, siis selles horisondis on see umbes 200 miljoni euro teema, et me selle süsteemi välja ehitaksime, et saaks kõiki objekte, mis ka madalal lendavad, nii seirata kui ka tõrjuda," lausus siseminister Igor Taro.