Majanduslikult oleks ideaalne, et Eesti ja Läti vahele rajataks võimas meretuulepark, mis oleks liidetud nii kavandatava Eesti ja Läti vahelise 4. ühendusega ning teisalt ka Saksamaaga, kuid see mõte ei näi täituvat.

"Leedu vaatab sellele teisiti ja püüab teha nii, et ühendus Saksamaaga läheks nende juurest. Toimub eraldumine. Eesti ja Läti veepark ning kahe riigi vaheline ühendus võivad olla üks projekt, kuid ühendus Saksamaaga võib toimida eraldi," sõnas Läti tuuleenergia assotsiatsiooni juht Toms Naburgs.

Lätis arendatakse praegu eelkõige maismaaparke, sest need on odavamad ega vaja riigi toetust. Selleks, et vähendada kohaliku rahva vastuseisu, on investorid parkide rajamiseks ostnud suurel hulgal metsamaad. Siiski on Latvenergo ja riigiettevõtte Läti mets koostöö lõppenud ning erinev tõlgendus metsamaade müügi korraldusest on jõudnud kohtusse.

"Teiste Balti riikidega võrreldes on meil uusi võimsusi rajatud vähe. Lätis on praeguseks tuuleparkide võimsus vaid 140 megavatti, Leedus on see kümme korda suurem. Ehk Lätis on palju arenguruumi," lisas Naburgs.

Merel jätkub Eesti ja Läti ühine ELWIND projekt, mille raames hinnatakse praegu tuulepargi rajamise mõju ja tingimusi.

"Läti on välja töötanud energeetika arenguplaani 2050. aastani. Seal oleme ette näinud rajada merele kuni 2000 megavatti võimsust. Eesti ja Läti ühine ELWIND projekt peaks katma 1000 megavatti. Need meretuulepargid plaanitakse rajada eeloleva kümne aasta jooksul," ütles Läti kliima- ja energeetikaministeeriumi riigisekretäri asetäitja Liga Rozentale.

Võimsate meretuuleparkide rajamine sõltub Läti tuuleenergia assotsiatsiooni juhtide hinnangul kogu majanduse arengust - kas meie piirkonda rajatakse palju elektrit vajavaid ettevõtteid või ei. Riikidevaheline koostöö võiks toimida omavaheliste ühenduste loomises.