Jüri Vilms oli Eesti esimesi poliitikuid, Eestimaa Päästmise Komitee üks liige, Eesti riikluse algataja.

1918. aasta varakevadel lahkusid Jüri Vilms, Arnold Jürgens, Johannes Peistik ja Aleksei Rünk salaja Eestist, et otsida sakslaste poolt okupeeritud maale eeskätt Rootsist toetust.

Ametliku teooria järgi sattusid nad aga Soomes möllavasse verisesse kodusõtta ning sinna tunginud Saksa vägede kätte vangi. 13. aprillil lasti kõik neli meest maha.

Hiljem maeti nende arvatavad säilmed ümber Eestisse oma kodukoha lähedale kalmistule.

Eesti Muinsuskaitse Selts ja sõjamuuseum plaanivad Vilmsi säilmed Pilistvere kalmistult üles kaevata ning lasta teha analüüsid, mis annaksid kindluse, kas säilmed kuuluvad Vilmsile.

Ka Vilmsi sugulased on selleks soovi avaldanud.

Plaan haud üles kaevata on põhjustanud aga kohalike vastuseisu.

Kohalikud nimetasid tegevust hauarüvetamiseks ja palusid Tartu halduskohtult Vilmsi hauale esmast õiguskaitset, kirjutab Sakala.

Ka Pilistvere Andrease koguduse juhatuse esimees Carl Heinrich Pruun kinnitas, et kogudus ei pea mõistlikuks hauasäilmete väljakaevamist.

Ajaloolane Jaak Pihlak nimetas kolmapäeval Vikerraadio eetris tegevust jaburaks ja sellega tegelevaid inimesi vandenõuteoreetikuteks.

Muinsuskaitse Seltsi esindaja: tegemist on tavapärase praktikaga, mis annab ajaloolise selguse

Arheoloog ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi revisjonitoimkonna esimees Ants Kraut selgitas ERR-ile vajadust säilmed üles kaevata. Ta rõhutas, et tegemist on tavapärase praktikaga, mis annab ajaloolise selguse ega tekita kalmistul muutust.

Kraut rääkis, et Vilmsi surma asjaolud pole kunagi olnud selged ning sellele on tähelepanu juhtinud nii ajaloolane Seppo Zetterberg, kes kirjutas raamatu "Jüri Vilmsi surm", kui ka ajakirjanik Pekka Erelt.

"See raamat ja need artiklid ainult süvendavad seda uurimisvajadust, et kas ja kuidas see asi seal sündis, kes need Eesti saadikud maha laskis, kus ja kuidas need matmisolud olid," sõnas Kraut.

Ta märkis, et ajaloolase ülesanne ongi tõde välja selgitada. Praeguse protsessi algatajaks on muinsuskaitse seltsi liikmed ja teadus võimaldab küsimuses lõplikult selgusele jõuda.

Kraut selgitas, et tuvastamisel ei kasutata mitte DNA-analüüsi, vaid isotoopide analüüsi, mis määrab inimese päritolu väga täpselt.

"Mingit probleemi ei ole teaduse seisukohast kindlaks teha, kas säilmete omanik on Pilistveres kasvanud, nii nagu Jüri Vilms oli seal lähedalt Kurla külast, või on ta keegi Soome punakaartlane. Lisaks sellele muidugi ka tavapärane luustiku analüüs, sest Jüri Vilms oli väga selgelt tuvastatavate isikuomadustega," sõnas Kraut.

"Selles ei ole midagi ju ebatavalist. Meil on mitmed riigijuhid alates Konstantin Pätsist välja kaevatud, tuvastatud ja auavaldustega maha maetud. Kultuuritegelastest tuleb Marie Under meelde," ütles ta.

Ta märkis, et kalmistuseadus lubab omaste soovi korral säilmed tuvastada.

"See ei tekita mingisugust muutust kalmistul, sest haud on igas mõttes puutumatu ja selle analüüsi tegemine ei võta nii palju. Pärast taastame muidugi," lausus Kraut.

Tuvastamist toetanud inimesed on annetanud selle läbiviimiseks kokku tuhandeid eurosid.

"Ajaloolased, kaasa arvatud sõjaajaloolane Jaak Pihlak, peaksid ju olema huvitatud sellest, et saada tõde teada. Ja praegu meil see võimalus on," ütles Kraut.

Ta märkis, et algatuse vedajate "nimetamine professionaalseteks kretiinideks, kes on langenud vandenõuteooriasse ja tegelevad jaburate asjadega", ei vasta tõele ega ole hea tava.

"Me oleme kõik selle põlvkonna ajaloolased, kes selle väljendi tausta hästi teavad ja selles kontekstis seda ka väga solvavaks peavad," lisas Kraut.

Jaak Pihlak: säilmete üleskaevamine on jabur mõte

Kolmapäeval Vikerraadiole antud intervjuus kritiseeris ajaloolane ja endine Viljandi Muuseumi juht Jaak Pihlak teravalt kavatsust säilmed üles kaevata.

"Ma olen seda väga selgelt välja öelnud, et see on tõesti väga jabur mõte," sõnas Pihlak. "Ma julgen küll täna öelda, et meil on väga selge teadmine sellest, et Jüri Vilms maeti 1920. aasta detsembris Pilistvere kalmistule ja pole mitte mingisuguseid kindlaid tõendeid selle kohta, et seal oleks keegi teine maetud."

Säilmete üleskaevamisega tegelevaid inimesi nimetas ta vandenõuteoreetikuteks.

"Alati on olemas vandenõuteoreetikuid, inimesi, kes kõikides asjades kahtlevad. Täna ma ütleks, et on grupp seltsimehi, kes arvavad, et äkki ikka ei ole seal, sest 1990. aastate lõpus Soome ajaloolane Seppo Zetterberg tõstatas küsimuse, et äkki ikka ei olnud see mahalaskmine seal Helsingis," rääkis Pihlak.

Pihlaku sõnul ei ole tegemist riiklikult olulise küsimusega.

"See ei ole see meile riiklikult oluline ja ei anna see meile ka mingit olulist uut teavet selle kohta, kui näiteks suudaksime tõestada, et ei ole Pilistvere kalmistule maetud Jüri Vilms," ütles ta.

Pihlak rõhutas, et Jüri Vilmsil ei ole lähedasi, kel oleks voli lubada haud lahti kaevata.

"Teadaolevalt inimene, kes väidab ennast sugulaseks, on küll väga-väga kaugelt pika tiiruga ja see tähendab, et tal ei ole ka mingit õigust öelda, kas võiks seda hauda avada," rääkis Pihlak.

Tema sõnul tuleks säilmeid otsida hoopis Soomest.

"Siirdugem asja algusesse ja otsige siis seda n-ö päris õiget Jüri Vilmsi ja tema kolme kaaslast sealt Soomest, mitte ärge hakakem kaevama lahti Eestis neid haudu, kus on tänase teadmise järgi maetud need neli inimest," lausus Pihlak.

Pihlak ütles, et tema arvates ei ole DNA-analüüsiga võimalik antud säilmeid tuvastada.

"Kui teoreetiliselt võiks isegi ilmsiks tulla, et see ei ole Jüri Vilms, kes on sinna maetud  – see ei anna meile mitte mingisugust uut väärtuslikku teadmist ja samas ka meil ei ole enam teada, kes on see inimene siis sinna nagu siis maeti. Ma rõhutan seda, et meil täna ei ole isegi võimalik seda tuvastada, sest inimene, kes väidab ennast sugulaseks, on väga kauge tiiruga ja ma olen üpris veendunud, et ka DNA-ga ei ole võimalik seda tuvastada," sõnas Pihlak.