Algatus, mis piirdub esialgu Moskva ja Moskva oblastiga, nõuab Venemaale tööle saabunud välismaalastelt mobiilirakenduse allalaadimist, mis jagab nende asukohta võimudega, teatas Vene opositsiooniline väljaanne Meduza.

1. septembril käivitab Moskva regioonis nelja-aastane katseprogramm, mille käigus peavad võõrtöölised tööloa saamiseks registreeruma mobiilirakenduse kaudu ja nõustuma selles võimudega jagama ka oma asukohaandmeid.

Vene riigiduumas selle aasta mai lõpus heakskiidetud programmi kohaselt peavad Moskvasse tööle tulevad välismaalased alla laadima mobiilirakenduse Amina. Rakenduse kaudu registreeruvad nad linna multifunktsionaalses migratsioonikeskuses (MMC) ja teatavad politseile oma elukoha aadressi. Seejärel edastab rakendus isiku geograafilise asukoha andmed siseministeeriumile.

Kui asukohaandmeid ei laeku kui kolme tööpäeva jooksul, eemaldatakse isik MMC registrist. Keskuse teatel võib see kaasa tuua isiku lisamise nn kontrollitavate isikute registrisse, mille liikmetel on keelatud abielluda, pangakontosid avada või oma lapsi Venemaal koolidesse panna.

Amina rakenduse beetaversioon on juba saadaval Venemaa riiklikult toetatavas rakenduste poes RuStore, kuid sõltumatu meediaväljaande iStories andmetel on kümned kasutajad teatanud tõsistest funktsionaalsusprobleemidest, märkis Meduza.

Lisaks kohustuslikule geograafilise asukoha jälgimisele kaaluvad Moskva võimud ka välismaistelt töötajatelt DNA-proovide esitamise nõudmist. iStoriesi teatel plaanib linn Moskva infotehnoloogia osakonna (MKO) infosüsteemi mitut uuendust. Üks neist võimaldaks välismaalastel esitada süsteemi kaudu vabatahtliku genoomse registreerimise taotluse, mis seejärel edastataks siseministeeriumile. Ajakirjanikud märgivad, et lepingus ei täpsustata, kas andmeid süsteemis säilitatakse.

Praegu on DNA kogumine vabatahtlik. Riigiduumas on aga juba esitatud õigusakt, mis muudaks DNA-proovide andmise välismaalastele kohustuslikuks.

Seaduseelnõule lisatud seletuskirjas väidavad seadusandjad, et mõned Venemaalt välja saadetud välismaalased on riiki naasnud võltsitud dokumentide abil ja DNA registreerimine võimaldaks ametivõimudel selliseid isikuid kindlalt tuvastada. Juunis saadeti seaduseelnõu aga autoritele tagasi pärast seda, kui duuma eelarvekomisjon märkis, et kõik riiklikku lisarahastamist nõudvad õigusaktid peab heaks kiitma ministrite kabinet.