Heinami sõnul ei ole taudi tõrjumine praeguses olukorras kiirelt teostatav, küll on seda lähipäevade ettevalmistustegevus. Tegeletakse paralleelselt mitmete lahendussuundadega ja tegutsetakse samm-sammult.

"Amet koostöös partneritega teeb hetkel ettevalmistustöid matmispaikade võimalikuks kasutuselevõtuks. Samuti on alustatud läbirääkimisi Läti loomsete jäätmete tehase kasutamiseks. Loomulikult rakendatakse Vireeni kogu võimsust. Meil peavad olema selle kriisiga hakkama saamiseks toimivad lahendused ning selles osas tööd käivad. Loodan, et Eesti inimesed on mõistvad ning saavad aru, et sigade matmine ei ole antud olukorras välistatud, kuid sobivad kohad on varem kaardistatud ning neis kohtades on keskkonnariskid kõige madalamad," selgitas Heinam.

Regionaal- ja põllumajandusministri Hendrik Johannes Terrase sõnul on esmane ülesanne tagada seafarmide ellujäämine. "Kuna taastumine on pikk, toetame tootmispotentsiaali taastamist eriti neis farmides, kus on hukatud põhikari," ütles Terras.

Ministri sõnul on prioriteet seakasvatusfarmide tootmispotentsiaali taastamine, et aidata neil üle elada pikk sissetulekuta periood. See tähendab otsest abi uute nooremiste soetamiseks. Minister teeb valitsusele ettepaneku leida selleks vajalikud vahendid riigieelarvest.

Eesti Maaülikooli veterinaarse bio- ja populatsioonimeditsiini professor Arvo Viltrop sõnas, et Läti loomsete jäätmete tehase kasutamine ja matmise ettevalmistamine on igati õiged sammud.

"Loomad tuleb hukata võimalikult kiiresti, et nende liigseid kannatusi vältida. Läti võimekuse kasutamine on hea võimalus lisaks Vireenile. Inimlikult mõistan, et keegi ei soovi oma elukoha vahetusse lähedusse matmispaika ja selliseid inimasustusele lähedasi kohti ei planeerita. Matmist kasutatakse juhul, kui teisi variante pole ja siis tuleb arvestada, et loomad maetakse korrektselt põhjavee suhtes ohutus kohas. SAK-i oht ei ole veel möödas ning ei ole välistatud, et lisandub uusi kodusigade koldeid," lisas Viltrop.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja keskkonnakasutuse valdkonnas Erik Kosenkranius kinnitas, et keskkonnaamet on kriisi lahendamisel ja keskkonnariskide maandamisel toeks nii tõhusa metsseajahi korraldamisel kui hukatud loomade keskkonnaohutu kõrvaldamise korraldusega.

"Hukatud kodusigade hävitamiseks on keskkonna seisukohalt parim lahendus Vireeni spetsiaalne tehnoloogia. Kui seda võimalust kasutada ei saa, on valikus Läti loomsete jäätmete tehas ja matmine. Matmisalad on hoolikalt valitud, et viia keskkonnariskid miinimumi," ütles Kosenkranius. 

"Jätkuvalt on fookuses ka metssigade arvukuse vähendamine, eriti sigalate lähipiirkondades," märkis ta. Selleks püüab keskkonnaamet maksimaalselt jahimehi motiveerida, et metssigade arvukust alla viia.

Kosenkraniuse sõnul saavad olema lubatud termosihikud, droonitehnoloogia kasutamine ja plaanitakse ka lubada koerte kasutamine metsseajahiks.  

"Väga oluline, mis me tahame teha, on olla jahimeestega pidevalt kontaktis, arutada, kus on probleeme küttimismahtudest kinnipidamisega, siis vaatame, mis on need takistused ja koos leiame lahendused," ütles Kosenkranius.

Minister Terras lisas omalt poolt, et pikemas vaates on oluline lahenduse koht metssealihale rakenduse leidmine. "Kui me leiame metssealihale koha eestlaste toidulaual. See on juba Euroopa tasandi küsimus, kas metssealiha saaks kasutada toidusektoris laiemalt kui ainult konservide või vorsti näol," ütles Terras.