Elektrilevi konverentsil oma visiooni Eesti energiapoliitika tulevikust jaganud Ligi sõnas, et elektri odav hind ei saa olla prioriteet muu ees. "Ammu enne hinda tulevad sellised asjad nagu väärtused," ütles minister.

"Ma ei ühine nendega, kes ütlevad, et Euroopa energiapoliitika on läbikukkunud, rääkides, et hind on kõige tähtsam. Väärtused, millest kõik algab – peame hoidma oksa, millel istume, milleks on keskkond," sõnas Ligi. Ligi sõnul peab energiatootmine olema jätkusuutlik ning teiseks oluliseks väärtuseks on vaba maailm ning maksta võib rohkem, kui see kaitseb meie vabadust.

Ligi sõnul on küsimus varustuskindluses, mitte hinnas. "Aga lihtsalt öelda, et elektron peab olema võimalikult odav, see on hukatus. Seda ei tohi nii palju rääkida."

Elektrilevi ootab järgmise kümne aasta jooksul võrgutasu kasvu 20-50 protsendi võrra riigi eesmärkide täitmiseks, kuna peab sel perioodil investeerima võrku 1,6 miljardit eurot.

Ligi ütles teemat kommenteerides, et vara ei pea läbirääkimisi omanikuga ega ettevõte valitsusega. Ministri sõnul annab riik omanikuna oma ootused ja defineerib väärtused ning kui ettevõttel on mured ja investeeringuvajadus, ei lähe ettevõte meedia kaudu valitsusele seda ütlema. "Nii ei räägita valitsusega, enda omanikuga."

Konkurentsiamet menetleb Eleringi võrgutasutaotlust, mis soovib tõsta ülekandeteenuse hinda tulevast aastast 37,6 protsenti, põhjendades seda kasvanud kulude ja taastuvenergia arendamisega.

Ligi sõnul ajab konkurentsiamet aga taga odavat hinda, mitte varustuskindlust, ning see ei ole ühiskonna huvidega kooskõlas.

Reformierakonda kuuluv energia ja keskkonnaminister Andres Sutt teatas juulis Eleringi hinnatõusutaotluse järel, et kuigi Eleringi võrgutasu tõus on vajalik, siis on ettevõtte väljapakutu liialt palju ja tõus peaks olema väiksem. Teda toetas ka peaminister Kristen Michal, kes leidis, et Eleringi taotlus tuleks ümber vaadata ja kulud võiks Elering saada kaetud ka 12-protsendilise tõusuga.