Kriminaalsüüdistuse tõttu esitas riiklik süüdistaja 3. septembri istungil taotluse rahvakohtunik Saare taandamiseks. Harju maakohtu esimees pidas prokuratuuri taotlust põhjendatuks ja taandas rahvakohtunik Saare Danske Bankiga seotud kriminaalasja menetlemisest, teatas maakohus.

Põhja ringkonnaprokuratuur on esitanud Saarele süüdistuse oma eksabikaasa kehalises väärkohtlemises. Süüdistuse kohaselt toimus väärkohtlemine tänavu juunis.

Kohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo rõhutas, et seadmata kahtluse alla süütuse presumptsiooni põhimõtte kehtivust, seab süüdistuse esitamine kohtukoosseisu liikmele kahtluse alla sõltumatu ja õiglase kohtupidamise ning kohtuvõimu autoriteedi. Eeltoodu osutub eriti oluliseks kontekstis, kus kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt on rahvakohtunikul kohtulikul arutamisel kõik kohtuniku õigused ning kohtunikust eesistuja kõrvaldatakse, kui president annab nõusoleku kohtuniku kohta süüdistusakti koostamiseks. Kui kohtunik ei saa süüdistuse esitamisel jätkata kohtuasjade menetlemisega, siis ei saa seda teha ka samade õigustega rahvakohtunik, seadmata kahtluse all kohtuvõimu sõltumatust ja autoriteeti.

Rahvakohtuniku taandamine ei too kaasa tõrkeid kriminaalasja kohtulikus uurimises. Mahukamate ja eeldatavalt kauem kestvate menetluste puhul kaasavad kohtud varurahvakohtunikke. Nad asuvad rahvakohtuniku ülesandeid täitma juhul, kui kohtukoosseisu kuuluv rahvakohtunik ei saa enam mingil põhjusel õigusemõistmisega jätkata. Seega jätkab kohus neljapäeval Danske Banki istungitega ja kohtulik uurimine peaks eelduslikult lõppema 2026. aasta kevadel.

Rahvakohtunikud kaasatakse maakohtus esimese astme kuritegude uurimisse, kus nad tegutsevad koos kutseliste kohtunikega ja neil on otsuste langetamisel kutselise kohtunikuga võrdne hääl.

Rahvakohtunikuks saab olla vähemalt 25-aastane Eesti kodanik, kellel ei ole karistusregistris kehtivaid karistusi või esitatud süüdistust süüteo toime panemises.

 Kohtuniku taandamise määrus ei ole edasi kaevatav.