Prantsuse riigi toel valminud Tara polaarjaam on üle 30 miljoni euro maksev alumiiniumalus, mis mahutab kuni 18-liikmelise meeskonna ja on ehitatud spetsiaalselt jääs triivimiseks. Veel kaks kuud tagasi ei teadnud ükski 11 pardal olnud meeskonnaliikmest, kelle seas on ka Eesti polaaruurija Timo Palo, kuidas kosmoselaeva meenutav alus vees ja jääs käituma hakkab.

"Me saime hästi hakkama. Ta töötab nii nagu on oodata. Tal selline kuju sellepärast, et võimalikult lihtsasti jääsurve tagajärjel kerkida jää pinnale," ütles Palo.

Tara polaarjaam on täiesti uus lähenemine Arktika uurimises - põhimõtteliselt on tegemist triiviva teaduslaboriga, kus enamus uurimusi tehakse laevas sees.

"Valdav osa okeanograafilistest mõõtmistest käib kõik laeva sees ja selleks on laeva keskel silindrikujuline õõnsus. Sisuliselt on laeva põhjas auk ja kutsutakse siis moon pool'iks (kuu bassein - toim). Mõeldud on ta siis selleks, et sealt lastakse kõik need instrumendid, millega võetakse analüüse ookeaniveest ja samamoodi on võimalik sellest avausest saata ka jää alla selliseid kaugjuhitavaid roboteid, mis on samuti laeva pardal olemas," kirjeldas Palo.

Palo sõnul on Arktika kliimamuutuste epitsenter, kus toimuvad muutused kiiremini ja ulatuslikumalt kui mujal. Selleks, et paremini mõista, kuidas kiiresti soojenev Arktika mõjutab kogu planeedi ilmastikku ja meresüsteeme on Tara ookeani fond käivitanud senisest ambitsioonikama Põhja-Jäämere uurimisprogrammi Tara Polaris, mis seab eesmärgiks viia läbi mõõtmisi ja koguda andmeid ühtekokku 20 aasta jooksul.

"Eeldame, et triivi pikkuseks on kusagil aasta või kuni poolteist. Seejärel naaseb Tara korraks kodusadamasse laeb uue varustuse, parandab teadusaparatuuri tehnoloogiat, lähevad uued inimesed ja niimoodi 20 aastat ühte jutti. Eesmärgiks on kusagil kümmekond triivi läbi teha. See 20 aasta järjestikune triivide jada võimaldab väga pikaajaliselt koguda neid andmeid ja jälgida muutusi," sõnas Palo.

Tara 20 aastat kestev triivide jada algab järgmisel aastal.