Oktoobris hakkab Eestis kehtima Euroopa Liidu poliitreklaami läbipaistvuse määrus ja see tähendab muu hulgas seda, et poliitreklaami alla liigitub ka osa meeleavaldusi.

Justiitsminister Liisa Pakosta sõnul kehtib määrus kõikidele inimestele, kes soovivad näiteks avaldada meelt või mõjutada ühiskonda ühe või teise seaduseelnõu muutmise ja vastuvõtmise või mitte vastuvõtmise suunas. "Sellel pole vahet, et kas näiteks tegemist on riigieelarve seadusega, kus nõutakse palgatõusu. Tegemist on siis seadusandliku protsessi mõjutamisega," ütles minister.

Kes ja kuidas peaks hakkama riigiasutustest tegema järelevalvet, on kirja pandud riigikokku saadetud eelnõus ning seal on välja pakutud, et selleks kasutatakse tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametit (TTJA).

Kuid muudatused jõustuvad juba 10. oktoobril, mis tähendab, et riigikogu ei pruugi jõuda eelnõu selleks ajaks vastu võtta. See tähendaks, et järelevalve jääks vähemalt selleks ajaks, kui seadusmuudatused tehakse, politsei teha.

Siseministeeriumi korrakaitse ja süüteomenetluse osakonna juhataja Henry Timberg ütles ERR-ile, et politsei- ja piirivalveamet hakkab sel juhul kindlasti järelevalvet tegema, kuigi teadmist võib nappida.

"Politseil tegelikult ei ole endal sellist sisemist teadmist ja oskust reklaamivaldkonna regulatsioonidega ja tegevustega toimetada. Aga me oleme hinnanud, et kui see osutub vajalikuks, et politsei hakkab üldkorrakaitseorganina tegutsema, siis me kindlasti toetume teadmiste ja hinnangute osas justiits- ja digiministeeriumi kolleegidele ja ka TTJA kolleegidele. Me hetkel kaalume ka, et TTJA võiks ametlikult järelevalves appi tulla, näiteks ametiabi korras," lausus Timberg.

Meeleavaldusi laiali ajama ei hakata

Uued nõuded kehtivad samamoodi nii reklaamile digikeskkonnas, tänaval kui ka meeleavaldusel.

"Eks järelevalve peab ka siis toimuma ühtemoodi. Toimub tegevuse hindamine ja siis antakse asutuse poolt hinnang, kas on mingisugune poliitreklaami aspekt sees või ei ole," ütles Timberg.

Kuid seda, kes ja kuidas hakkab näiteks klassifitseerima, kas ühe või teise meeleavalduse puhul on tegemist poliitreklaamiga, on juba keerulisem öelda, möönis Timberg.

"Jah, seda on raske öelda, sest see regulatsioon on ka siseministeeriumi jaoks uus ja me ei oska hetkel kindlat vastust anda. Aga me kindlasti paljudes hinnangutes tahame toetuda justiits- ja digiministeeriumi ja TTJA partneritele, kellelt me sooviks saada konkreetsemalt suuniseid selleks, kuidas neid asju käsitleda ja kuidas mitte," lausus Timberg.

Meeleavalduste puhul saab olema tavalise riikliku järelevalvemenetlusega: kui on kuskil kahtlus, et on rikkumine, siis minnakse kohale. Kuid see ei tähenda, et meeleavaldust hakataks laiali saatma, ütles Timberg.

"Ei, see ei pruugi tähendada meeleavalduse laialisaatmist. Saab ka kohapeal anda juhiseid ja ka korraldusi selleks, kui leitakse, et tegemist on poliitreklaamiga: on võimalik ka kiiremas korras ja vahetult sinna vastavad sildid välja panna või kuidas iganes seda soovitakse tähistada," lausus ta.

"See ei ole ju otseselt eesmärk, et mingit meeleavaldust laiali ajada või reklaame maha võtta. Eesmärk on tagada poliitreklaami läbipaistvus. Ma nii äärmuslikesse juhtumitesse ei läheks, et, et hakatakse mingisugust reklaami koheselt maha võtma või eemaldama ja sealhulgas ka meeleavaldusi laiali saatma," lisas Timberg.

Kohalike valimiste eel väga kiireks ei pruugi minna

Muudatused jõustuvad 10. oktoobril, mil valimispäevani on vaid üheksa päeva. Timbergi sõnul muudatused nende üheksa päeva jooksul politseile või mõnele teisele järelevalveasutusele palju lisatööd ei tohiks tuua.

"Kui vaadata justiits- ja digiministeeriumi hinnanguid ja seisukohti, siis kõik reklaamid, mis on juba avaldatud või avaldamiseks üle antud enne seda kuupäeva, need otseselt selle regulatsiooni alla ei kuulu. Ehk see elimineerib väga palju reklaami, mis on kas juba tellitud üle antud või juba avaldatud," ütles ta.

"Aga jah, võimalik, et kohalike valimiste eelsel ajal neid üritusi või juhtumeid võib olla, kus rikkumisest teavitatakse või on midagi vaja uurida täpsemalt. Selles osas olemegi kaalunud, et kas oleks mõistlik järelevalve teostamisse juba varakult kaasata ka ametlikult TTJA, kes aitaks enda eriteadmistega neid hinnanguid anda," lisas Timberg.

Muudatused jõustuvad 10. oktoobril. See tähendab, et alates sellest päevast peab iga poliitreklaam olema selgelt märgistatud.