Sel nädalal Stenbocki juurde kogunenud päästjad, politseinikud ja õpetajad olid seekord väljas vaid palgatõusu nõudvate plakatitega. 10. oktoobrist jõustuva poliitreklaami läbipaistvuse määruse kohaselt on tegu aga poliitreklaamiga, kuna sekkutakse seadusandlusesse ehk riigieelarve kujundamisse, sest poliitreklaamina käsitletakse igasugust seadusandlikku protsessi sekkuvat tegevust.

"Määruse järgi peaks olema välja toodud avalikkusele nähtaval moel, et kes korraldab, miks korraldab ja millist seadust soovitakse muuta, kes on seda korraldanud, kes on seda rahastanud või kes selle taga seisab," lausus justiitsminister Liisa Pakosta.

Pakosta sõnul on määruse eesmärk igati õige, sest soovitakse vältida teabega manipuleerimist ning välismaist sekkumist valimistesse. Samas selle sõnastus tekitab rohkem küsimusi, kui annab vastuseid. Kuna tegu on otsekohalduva muudatusega, tuleb Eestil selle järgi tegutsema hakata, kuid ministri sõnul pannakse ametnikele südamele selle vastu patustanutega pigem vestelda, kui kohe trahve väljastada.

"Me oleme ka erandkorras kirjutanud määrust ülevõtvasse seadusesse sisse, et meie väärtegude menetlemine näebki ette seda, et kui kahju ei ole suur või asi ei ole tähtis, siis piisab suulisest vestlusest," lausus Pakosta.

Eestis hakkab järelevalvega tegelema tarbijakaitse ja tehnilise järelvalve amet (TTJA) ning kui ametnikel peaks tekkima kõhklusi ja kahtlusi, kas tegu ikka on poliitreklaamiga, siis nende nõustamiseks luuakse ekspertkogu. TTJA ei tea veel, kuidas määruse täitmist kontrollima hakata.

"Meeleavalduste kohapealt ei ole me suutnud hinnata - see toimub vastavalt juhtumile. Eelkõige peaks seda hindama meeleavalduse korraldaja ise. Ta peaks suutma näidata meelavalduse korraldamise infos või reklaamis, et tegemist on poliitreklaamiga, kes on reklaamitellija ja milliste valimistega see on seotud," lausus TTJA ettevõtluse osakonna juhataja Merike Koppel.

Ametil on 1,5 töökohta kogu reklaamialase järelevalve tegemiseks ja lisainimesi poliitreklaami kontrollimiseks palgata ei ole kavas.

"Nagu ikka järelevalveasutuses, kus on piiratud ressursid - eks me valime, millega me tegeleme. Vaatame alati üle, mis on need ohud, mis on oluline ja mis ei ole. Proovime prioritiseerida, et saaks olulised asjad ennekõike tehtud," lausus Koppel.

Elis Paemurd Euroopa Komisjoni Eesti esindusest ütles, et meeleavaldust määruses eraldi välja toodud ei ole ja küsimus on tõlgendamises.

"Määruse peamine eesmärk kindlasti ei ole hakata reguleerima meeleavaldusi, vaid tagada poliitreklaami läbipaistvus. Määruse rakendamine on liikmesriikide ülesanne," ütles Paemurd.