Jaanuarist aprillini tabasid Venemaalt päri GPS-i häiringud Läänemere piirkonnas pea 123 000 lendu. Mõjutatud lennufirmasid oli 365.

SVT toetub oma artiklis raportile, kus Läänemere riigid kirjeldavad olukorda rahvusvahelisele tsiviillennunduse organisatsioonile ICAO-le. Häiringutest on teatatud Rootsi, Soome, Baltimaade ja Poola õhuruumis. Häiringuid kirjeldatakse kui kasvavat ohtu lennundusele.

Aprillis koges häiringuid keskmiselt 27,4 protsenti ehk üle veerandi selle piirkonna lendudest.

"Hindame olukorda väga tõsiseks, sest näeme, et häiringujuhtumeid tuleb järjest juurde," ütles SVT-le Rootsi transpordiametist Andreas Holmgren.

SVT kirjutab, et ametnikud on tuvastanud, et häiringute allikas on Venemaal. Segavaid signaale saadetakse Kaliningradist, Peterburist, Smolenskist ja Rostovist.

Eesti riigiametite sõnul intensiivistus juulist GPS-signaalide häirimine

Eesti ametkonnad teatasid juuli lõpus, et kuigi Venemaa põhjustatud GPS-signaalide häiringud omavad mõju õhuruumis ja merel, siis lendamine ja laevaga reisimine on endiselt ohutu. Ainuüksi sisejulgeoleku valdkonnas küündib häiringute tagajärjel tekkinud kahju Eestis poole miljoni euroni.

Eesti riigiametid olid nädal varem teatanud, et seoses uue segaja sisselülitamisega Eesti piiri taga Venemaal on veelgi tugevnenud GPS-häired.

TTJA peadirektor Kristi Talving ütles, et GPS-häirete kasv on olnud märgatav alates 2023. aasta juunikuust. Ta märkis, et häired on igapäevane nähtus ja allikad pärinevad Venemaalt. Häiretel on tuntav mõju õhuruumis ja Soome lahes, kuid mitte maismaal.

Alates tänavu juulist on GPS-signaalide häirimine läinud intensiivsemaks. GPS-häirete mõju on kõige suurem Kirde- ja Kagu-Eestis. Ainuüksi Narva ja Peterburi vahel asub neli segajat.

GPS-häiringute mõju on suurim lennundusele. Eesti õhuruum on iga päev segajatest mõjutatud. Segaja mõju algab umbes 1500 meetri pealt ja ulatub kuni 13 000 meetrini.

Vähemalt 85 protsenti lendudest on segajast mõjutatud.