Oluline Ukraina sõjas esmaspäeval 8. septembril kell 19.22:

- Sõrskõi: Ukraina väed vabastasid augustis 58 ruutkilomeetrit territooriumi;

- Ukraina teatas Zaretšnoje küla vabastamisest;

- Trump: Euroopa liidrid tulevad USA-sse Ukraina sõja lõpetamist arutama;

- Zelenski: võit on juba see, kui Ukrainat ei okupeerita täielikult;

- Zelenski kiitis Ukraina õhutõrje ja püüdurdroonide tööd;

- Allikad: Blackwateri asutaja tahab osta Ukrainas asuvaid droonitootjaid;

- Saksa rohelised süüdistavad Merzi valitsust Ukraina toetamise takistamises;

- Moskvasse ilmusid Ukraina luure hoiatusega lendlehed;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 910 sõdurit.

Merz: Ukraina on alles Putini vallutusplaanide algus

Saksa kantsler Friedrich Merz hoiatas esmaspäeval, et Vene režiimi juhi Vladimir Putini imperialistlik plaan ei lõpe Ukraina vallutamisega, pigem on see alles algus.

Merz ütles Saksa suursaadikute konverentsil, et "me kogeme igapäevaselt ja kasvava intensiivsusega Venemaa hübriidrünnakuid, muu hulgas meie taristule", ning viitas Venemaa provokatsioonidele Põhja- ja Läänemerel.

Merz on astunud samme Saksamaa kaitsevõime tugevdamiseks seoses kahtlustega atlandiülese liidu tuleviku tugevuses USA presidendi Donald Trumpi ajal.

"Meil on ajalooline ülesanne luua uus julgeolekuarhitektuur, mis peaks kestma mitu järgmist aastakümmet," ütles Merz.

"See, mida me nimetame liberaalseks maailmakorraks, on sattunud surve alla mitmelt poolt, muu hulgas poliitilise lääne seest. On puhkenud uus süsteemide vaheline konflikt liberaalsete demokraatiate ja autokraatiate telje vahel," lisas Merz.

Sõrskõi: Ukraina väed vabastasid augustis 58 ruutkilomeetrit territooriumi

Ukraina väed võtsid augusti jooksul Venemaalt tagasi 58 ruutkilomeetrit okupeeritud territooriumi ja vabastasid mitu asulat, teatas Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi esmaspäeval.

"August 2025 oli meie armee jaoks suurte katsumuste kuu, kuid lõpuks saime palju positiivseid tulemusi. Keskendasime oma peamised jõupingutused vaenlase heidutamisele ja talle maksimaalsete kaotuste tekitamisele. Pidime stabiliseerima olukorra kõige ohtlikumates suundades, nagu Lõman, Dobropilsk, Pokrovsk, Novopavlovsk, ning samal ajal rakendama aktiivse kaitse taktikat, tagasi võtma kaotatud territooriume, kaitsma oma linnu vaenlase raketi- ja droonirünnakute eest ning ründama sügaval Venemaal," kirjutas Sõrskõi sotsiaalmeedias.

Tema sõnul oli august relvajõududes ka organisatsiooniliste muutuste kuu, kui on lõppemas üleminek korpustepõhisele süsteemile. "See reform hakkab vilja kandma. Vägede juhtimine muutub tõhusamaks ja efektiivsemaks," kinnitas ta.

Sõrskõi märkis, et rindel on vaenlasel kolmekordne ülekaal ning peamistes koondumispiirkondades võib tema ülekaal olla neli kuni kuus korda. Ta avaldas sügavat tänu Ukraina ohvitseridele, seersantidele ja eriti sõduritele, kelle professionaalsed oskused, vankumatus, pühendumus ja julgus murravad Vene sissetungijate plaane.

"Augustis lootis vaenlane saavutada strateegilise eelise, teha läbimurde ja piirata meie väed Pokrovski-Mirnogradi linnastu piirkonnas ning kavandas ulatuslikke pealetungioperatsioone Novopavlovski ja Zaporižžja suunal. Meie väed ei lasknud aga neil kavatsustel teoks saada. Venelased olid sunnitud Zaporižžja pealetungi edasi lükkama ja merejalaväeüksused Donetski oblastisse üle viima," kirjeldas Sõrskõi.

 "Tegelikult sai kuu, mil sissetungijad lootsid läbimurdele ja tegid selleks maksimaalseid pingutusi, vaenlase viimase aja suhteliselt kõige väiksemate territoriaalsete võitude kuuks," märkis Ukraina relvajõudude ülemjuhataja. "Seega, kui võtta Dobropilje suund, kus vaenlane moodustas rünnakugrupi, siis siin vallutasid venelased 13,5 ruutkilomeetrit, kuid kaotasid 25,5 ruutkilomeetrit. Pokrovski suunas oli nende võit viis ruutkilomeetrit, samas kui meie väed taastasid kontrolli 26 ruutkilomeetri üle. Meie kaitseväed ei lubanud Huljaipole ja Pridniprovski suundades territooriumide kaotamist ning Põhja-Slobožanski suunas võtsid nad lisaks tagasi neli ruutkilomeetrit," loetles ta.

Sõrskõi sõnul kasutab vaenlane väikeste jalaväegruppide hiiliva edasitungi taktikat, püüdes asulatesse imbuda, kasutades ära positsioonidevahelist ruumi ja vältides kokkupõrkeid.

"Samal ajal on ka Ukraina kaitseväel oma edusammud. Augusti jooksul taastati kontroll 58 ruutkilomeetri suuruse territooriumi üle ja vabastati hulk asulaid," rõhutas Sõrskõi.

"Meil on ees veel palju tööd, aga me kaitseme oma maad ja oleme õigel teel: vaenlast kurnata, ta hävitada ja saavutada Ukrainale vajalikud tulemused. Ainuüksi augustis ulatusid sissetungijate inimkaotused 28 790 inimeseni. Alates 2025. aasta algusest on likvideeritud ja haavata saanud 297 350 Vene sissetungijat," lisas Sõrskõi.

Saksa rohelised süüdistavad Merzi valitsust Ukraina toetamise takistamises

Veebiväljaanne Politico kirjutab, et Saksa rohelised soovivad, et Berliin kulutaks Ukraina õhukaitse tugevdamiseks rohkem raha. 

Rohelised tegid seetõttu hiljuti ettepaneku, mis oleks andnud Ukrainale veel 4,5 miljardit eurot. Rohelised kritiseerivad nüüd Friedrich Merzi valitsust lisarahastuse tagasilükkamise pärast. Valitsuse teatel on Saksamaa üks Ukraina peamisi toetajaid ja rohelised üritavad lihtsalt poliitilisi punkte noppida. 

Allikad: Blackwateri asutaja tahab osta Ukrainas asuvaid droonitootjaid

Ajalehe The Guardian allikate teatel tahab palgasõdurite firma Blackwater asutaja Erik Prince osta Ukrainas asuvaid droonitootjaid. 

USA presidendi Donald Trumpi administratsioon on kaalunud USA erasõjafirmade toomist Ukrainasse pärast sõja lõppu.  Väljaanne juhtis tähelepanu, et allikate andmetel pakub palgasõdurite firma Blackwater endine omanik ning praeguse logistika- ja turvateenuseid pakkuva ettevõtte Vectus Globali asutaja Erik Prince oma teenuseid Ukrainas.

Väidetavalt on Prince huvitatud võimalusest omandada droonitootjaid, millel on Ukrainas esindused. Väidetavalt on ärimehel tihedad sidemed Trumpi administratsiooniga ja ta on varemgi sõdadest kasu lõiganud.

Ukraina teatas Zaretšnoje küla vabastamisest

Ukraina väed vabastasid Donetski oblastis asuva Zaretšnoje küla, teatas Ukraina relvajõudude peastaap.

"425. üksiku rünnakrügemendi "Skala" väed on täielikult kontrolli alla võtnud Donetski oblastis asuva Zaretšnoje küla. Au Ukrainale," seisab teates. Samas avaldati ka video, kus ühel hoonel oli näha Ukraina lippu.

Zaretšnoje (endine Kirovsk) küla asub Slovjanskist põhja pool, Donetski oblastis Kramatorski rajoonis Žerebetsi jõe ääres, 115 kilomeetri kaugusel okupeeritud Donetskist ja 29 kilomeetri kaugusel Slovjanskist.

Trump: Euroopa liidrid tulevad USA-sse Ukraina sõja lõpetamist arutama

USA president Donald Trump ütles pühapäeval, et mõned Euroopa riigijuhid külastavad sel nädalal Ameerika Ühendriike, et arutada Vene-Ukraina sõja lõpetamist.

"Teatud Euroopa juhid tulevad esmaspäeval või teisipäeval meie riiki individuaalselt," ütles Trump. Polnud selge, kellele Trump viitas, ja Valge Maja ei vastanud kohe lisateabe taotlusele.

Trump lisas, et ta pole Venemaa-Ukraina sõja olukorraga rahul, pärast seda, kui ajakirjanikud küsisid ööl vastu pühapäeva toimunud ulatusliku Venemaa õhurünnaku kohta, mis tekitas Kiievis purustusi ka Ukraina valitsuse peahoone.

Samal ajal rõhutas Trump taas, et sõda lõpeb peagi.

"Varsti, järgmistel päevadel (ma räägin Putiniga - toim.). Vaata, me teeme seda. Me lahendame olukorra Venemaa ja Ukraina vahel. Ma olen kindel, et me teeme seda," ütles Valge Maja juht.

Pärast New Yorgis toimunud tennise USA lahtiste meistrivõistluste finaali ajakirjanikega vestelnud Trump ütles ka, et räägib peagi Venemaa režiimi juhi Vladimir Putiniga.

18. augustil pidasid mitme Euroopa riigi juhid ja Ukraina president Volodõmõr Zelenski Valges Majas kohtumise, mille käigus arutati sõja lõpetamise võimalusi.

Zelenski: võit on juba see, kui Ukrainat ei okupeerita täielikult

President Volodõmõr Zelenski ütles, et Ukraina võit on see, kui Venemaa tema riiki täielikult ei okupeeri, mida Vene režiimi juht Vladimir Putin soovib.

"Minu arvates on Putini eesmärk okupeerida Ukraina... meid hävitada, meid okupeerida. Ja kas ta on selle okupeerinud? [Intervjueerija vastas: "Ei"] See tähendab, et ta ei ole võitnud. See tähendab, et Ukraina jääb meie omaks," rääkis Zelenski 5. septembril salvestatud intervjuus telekanalile ABC News, kui ajakirjanik küsis, milline näeb tema silmis välja võit Ukraina jaoks.

Samas tõdes ajakirjanik, et Venemaa juht soovib endiselt võita.

"Jah, aga seni, kuni ta pole meid okupeerinud, oleme meie võitjad. Ja ma arvan nii, sest meil on oma riik. Ja muidugi saab ta sellest väga hästi aru: loomulikult tahab ta meid täielikult okupeerida. Tema jaoks on see võit. Ja seni, kuni ta seda teha ei saa, on võit meie poolel," vastas president. Ta lisas, et ukrainlased "kannatavad sõjas suurt valu, sest kaotusi on palju", märkides: "Seepärast on meie jaoks ellujäämine võit. Sest me jääme ellu oma identiteedi, oma riigi ja oma iseseisvusega."

Zelenski kiitis Ukraina õhutõrje ja püüdurdroonide tööd

Venemaa ööl vastu pühapäeva korraldatud massiivse kombineeritud õhurünnaku ajal hävitasid Ukraina püüdurdroonid üle 150 vaenlase sihtmärgi, teatas president Volodõmõr Zelenski oma igaõhtuses pöördumises.

"Vaid ühe ööga osales õhurünnakus üle 400 Shahedi ja kokku 810 drooni. Seega olid ligi pooled droonid sellised, mida venelased kasutavad õhutõrje ülekoormamiseks. Oli ka rakette, mille hulgas ballistilisi," rääkis Zelenski.

Riigipea sõnul õnnestus Ukraina vägedel alla tulistada märkimisväärne arv droonidest.

"Püüdurdroonide tulemuseks on üle 150 tabamuse öö jooksul," lisas president.

Zelenski tõstis esile elektroonilise sõjapidamise üksuste, armeekopterite, mobiilsete tulerühmade, hävituslennukite ja õhutõrjevägede tõhusat tööd.

"Muidugi ei tulistata veel kõike alla ja me peame oma õhutõrjet veelgi tugevdama. See on esmatähtis prioriteet. Venelased hoiavad massiivsetes rünnakutes Shahedide arvu 300–400 tasemel rünnaku kohta ja meie püüdurid peavad jõudma vastavale tasemele. See on realistlik eesmärk, sest tootmisvõimsus on olemas, rahastus ja lepingud on tagatud ning nüüd on vaja vastavaid üksusi laiendada," seletas Zelenski.

Riigipea tänas sõjaväelasi, vabatahtlikke ja ettevõtteid, kes sellealaseid pingutusi toetavad.

"Püüdurtehnoloogia arendamine, kasutuselevõtt, meeskondade koolitamine – kõik see päästab elusid," võttis president kokku.

Zelenski meenutas ka, et viimaste rünnakute alla sattusid Kiiev, Sumõ, Krementšuk, Odessa, Dnipro, Krõvõi Rih ja Zaporižžja. Kiievis puhastavad päästemeeskonnad endiselt rususid, kus võib veel ohvreid lõksus olla.

"Ainuüksi pealinnas kestis õhuhäire üle seitsme ja poole tunni. Kiiev oli Vene droonide üks peamisi sihtmärke," lisas Zelenski.

Ukraina õhuväe andmetel saatis Venemaa 6.–7. septembri rünnaku ajal teele 810 drooni ja 13 raketti. Pühapäevahommikuse seisuga olid Ukraina kaitsjad alla tulistanud või maha võtnud 751 sihtmärki,  mille hulgas 747 Shahed-tüüpi ja peibutusdrooni ning neli tiibraketti Iskander-K.

Õhurünnakutes hukkus neli ja sai viga vähemalt 44 inimest.

Moskvasse ilmusid Ukraina luure hoiatusega lendlehed

Ukraina sõjaväeluureagentuur (HUR) tähistas pühapäeval, 7. septembril oma 33. aastapäeva, pannes Moskva avalikesse kohtadesse üles Ukraina õnnitluskaarte, ütles agentuuri allikas väljaandele The Kyiv Independent.

"Vastutus on vältimatu," seisis mitmele poole tänavapostidele, seintele ja trepikodadesse paigutatud siltidel. Sõnumitel on ka silmatorkav HUR-i logo.

Vestluspartneri sõnul on pärast kõiki kuritegusid, mida venelased on Ukrainas toime pannud, naiivne loota, et nad ei saa nii täna kui ka tulevikus selle eest väärilist karistust.

"Venemaa pealinna elanikud võivad ilmselgelt oodata peagi Ukraina sõjaväeluure erilistele õnnitlustele," lisas vestluspartner, esitamata muid üksikasju.

Agentuur asutati 7. septembril 1992, veidi üle aasta pärast seda, kui Ukraina kuulutas end Nõukogude Liidust iseseisvaks. HUR austas oma 33. aastapäeva, saates Venemaa pealinnale sõnumi.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 910 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 089 060 (võrdlus eelmise päevaga +910);

- tankid 11 168 (+5);

- jalaväe lahingumasinad 23 258 (+4);

- suurtükisüsteemid 32 545 (+29);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1481 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1217 (+0);

- lennukid 422 (+0);

- kopterid 341 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 57 278 (+461);

- tiibraketid 3691 (+5);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 61 135 (+81);

- eritehnika 3961 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.