Veebruaris moodustasid Prantsusmaa ja Suurbritannia koalitsiooni riikidest, kes oleks sõja lõpul valmis Ukrainale pakkuma julgeolekugarantiisid. Sellest ajast saati on püütud leida teisi samameelseid riike, kes oleks nõus oma abi pakkuma.

Saladusloori taga on kaitseväe juhid teinud sõjalisi plaane. See eeltöö on nüüd valmis, ütles Prantsuse president Emmanuel Macron neljapäeval.

"Meie kaitsevägede juhid ja kaitseministrid on teinud väga intensiivset koostööd ameeriklaste ja NATO abiga. Ma saan teile täna öelda – me oleme valmis," lausus Macron.

Plaan on vältida seda, et juhtuks nii, nagu läks Budapesti memorandumiga või Minski kokkulepetega, mille puhul Ukrainale anti justkui julgeolekutagatised, kuid päriselt need Venemaad ei heidutanud.

"Ma arvan, et kaal on selles, et kui ühel hetkel on rahu võimalus ja, millest me räägime Euroopas, et kõigepealt tuleks vaherahu, et siis on võimalik edasi liikuda, aga siis me oleme valmis. Mitte nii, et kui ühel hetkel saabub vaherahu või rahu ja siis me hakkame arutama võimalikke garantiisid," lausus Eesti president Alar Karis.

Eesti on lubanud kompanii suuruse üksuse – see võib tähenda kuni paarisadat kaitseväelast. Lisaks prantslastele ja brittidele on ka paljud teised riigid lubanud panustada.

"Meil on nüüd 26 riiki, kes on andnud ametliku lubaduse – ja palju teisi, kes veel täpsustavad oma seisukohti – paigutada Ukrainasse julgestusväed või tagada kohalolu maal, merel või õhus, et kindlustada Ukraina territooriumi julgeolek pärast rahu sõlmimist," lausus Macron.

Kokku osaleb tahtekoalitsioonis 35 riiki – peamiselt Euroopast, aga nende seas on ka näiteks Kanada, Austraalia ja Jaapan. Lõpuni pole selge, kui paljud nendest 26-st, kes on andnud kindlad lubadused, plaanivad Ukrainasse saata oma sõdurid.

Itaalia peaminister Giorgia Meloni välistas eelmisel nädalal taas itaalia sõdurite saatmise. Saksa kaitseminister Boris Pistorius rõhutas ka alles nädal tagasi, et sõdurisaabastest Ukraina pinnal on veel täiesti vale kõva häälega rääkida. Seega oli ka Macroni sõnastus sihilikult ebamäärane – 26 riiki on lubanud mingil kujul toetust. See võib tähendada ka lihtsalt tuge Ukraina sõjaväele.

"Esimene eesmärk on tagada, et rahuläbirääkimiste ajal ei seata Ukraina armeele ühtegi suuruse- või võimekusepiirangut. See on meie seisukoht ja jätkame selle kaitsmist. Oleme seega valmis toetama Ukraina sõjaväe võitlusvõime hoidmist, et Ukraina suudaks tõrjuda tulevasi rünnakuid, aga ka heidutada Venemaad uue rünnaku eest," ütles Macron.

See on seega ka Euroopa püüdlus rahuläbirääkimistel Ukrainat toetada.

"See kõik algas sellest, et president Trump murdis paigalseisu ja suhtles Putiniga. See on nüüd meie ülesanne eurooplaste ja kanadalastena välja mõelda julgeolekutagatised koos USA-ga, et Ukraina president oleks teadlik USA, Kanada, Euroopa, kogu NATO ja ka NATO väliste riikide tugevast toetusest," lausus NATO peasekretär Mark Rutte.

Möödunud nädala sõnumi eesmärk oli lisaks murda lahti nõiaringist, kus osa kõhklevaid Euroopa riike ei taha anda lubadusi ilma USA toeta. Valge Maja samas tahab, et eurooplased võtaksid julgeolekutagatiste pakkumise oma õlule. Just seda Macron lubas.

"Me veel lepime järgmistel päevadel kokku ameeriklaste toetuse üksikasjad, aga nüüd on selge, et kõik tahtekoalitsiooni Euroopa, Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna liikmed ja Kanada on võtnud vastutuse," ütles Macron.

"Tahame päästa palju elusid, nii et võtame midagi ette. Ma usun, et inimesed ootavad seda. Me aitame neid. Eurooplased lähevad Ukrainasse esimestena. Nad tahavad seda teha. Nad tahavad näha, et see lõppeks. Euroopa tahab näha, et see lõppeks, ja see lõppeb. See kõik saab järsku selgeks. Küll te näete!" lausus USA president Donald Trump.

Euroopal üksi oleks puudu transpordilennukitest, luuresatelliitidest ja muust sarnasest, et oma vägesid Ukrainas toetada. Mis mahus päriselt USA seda tuge nõus on andma, on seni samas ebaselge. Ukraina president Volodõmõr Zelenski jäi siiski neljapäeval tehtud edusammudega rahule.

"Valmistame ette julgeolekugarantiide dokumente ja defineerime täpselt iga riigi panuse. 26 riiki on nõus kuupäevaliste Ukraina julgeolekugarantiidega. Ma arvan, et tänane samm on üle pika aja väga tõsine ja konkreetne," ütles Zelenski.

Need julgeolekutagatised ei peaks olema asendus NATO-liikmesusele, ütles Eesti president Alari Karis.

"Tuletame meelde enda ajalugu. Ega kui 31 aastat tagasi Vene väed lahkusid Eestist ja kümme aastat hiljem olime me NATO-s, aga ka siis oldi ju sellele vastu, kaasaarvatud USA, kes arvas, et Balti riigid NATO-sse – see ei ole kõige õigem tee. Täna me oleme NATO-s ja mitte ainult meie. Tuleb hoida ka valmisolekut. Muidugi see ei juhtu järgmine päev peale sõja lõppu ja vaherahu. Selleks ongi vaja ka midagi, mis tagaks ka selle garantii enne, kui NATO-liikmesus tuleb ka Ukrainale," lausus Karis.