Uppunud laeva asupaigani on Narva-Jõesuu rannast umbes 400 meetrit. Tuulevaikse ilmaga on vesi seal vaid rinnuni, täpse koha leiavad tuukrid üsna kiiresti. Ka vee all on nähtavus õnneks küllaltki hea.

"See, mida seal tegelikult näha on, sõltub väga palju sellest, kust on tuule suund ja mis on ilm, sest et nähtavus Narva jõe suudmes varieerub ikkagi väga palju. Sellest praegu paistab liiva seest ainult laias laastus viis korda kaks meetrit ahtrinurk, tüürpoordi poolt. Kõik see ülejäänud on liiva all, aga liiv liigub siin väga palju, et saada pilt, kui töömahukas oleks selle vraki väljatõstmine," lausus merearheoloog Ivar Treffner.

Kalalaev STB pardanumbriga 7200 läks tormiga põhja 1971. aasta detsembris. Sarnaste laevade kohta võib fotosid leida näiteks rahvusarhiivist. Narva-Jõesuu jaoks oli tookord tegemist suure tragöödiaga, kuna viiest meeskonnaliikmest kaks jäidki kadunuks. Aastakümneid tagasi uppunud laeva saladus erutab kalurilinna siiani.

"Kogukond, Narva-Jõesuu linna elanikud ja muuhulgas ka kadunud inimeste sugulased, ootavad rohkem kui 50 aastat, mis ikkagi saab või sai nendest inimestest. Kõige ambitsioonikam plaan ongi see, et me tõstame uppunud laeva sealt välja ja hakkame eksponeerima tuletorni territooriumil," ütles Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljin.

Narva-Jõesuu linnapea loodab, et vraki väljatõstmine võiks maksta kuni 150 000 eurot, kuid tegelik maksumus võib olla palju suurem.

"Väljatoomine on üks ja kogu selle protsessi juures äkki isegi kõige odavam osa. Edasi on vaja ju konserveerida ja säilitada ja tihtipeale tahab selline vrakk omaette mingit hoonet. Kindlasti me ei räägi kümnetest, me räägime ikkagi sadadest tuhandetest," märkis Treffner.

Veealused uuringud kestavad aasta lõpuni. Vraki kõrvale rajatava uue meremuuli ehitustöid uppunud kalalaev ei sega.