Kaitseminister Hanno Pevkur märkis, et harjutusvälja laiendus on praeguses julgeolekuolukorras tähtis lüli Eesti kaitsevõime arendamisel ning riigikaitset tuleb võimalikult tempokalt edasi arendada.

"Seetõttu on meile oluline jätkata ka harjutusväljast tulenevate häiringute hüvitamist kohalike elanike jaoks. Selleks toetame harjutusvälja mõjualas elavate inimeste eluasemete muutmist mürale vastupidavamaks. Suur tänu kõigile kohalikele koostöö ja panuse eest riigikaitsesse," ütles kaitseminister Hanno Pevkur.

Nagu varasemalt, on müratoetuse eelisjärjekorras inimesed, kes elavad harjutusvälja piirist kuni kahe kilomeetri kaugusel ning on toetuse taotlemise hetkel kas vanadus-, toitjakaotus- või rahvapensioni või töövõime- või toimetulekutoetuse saajad või pered, kasvatavad vähemalt ühte alaealist last. Sel juhul on toetuse osakaal 100 protsenti. 

Meetme kogusumma on 500 000 eurot.

RKIK-i riigivara valdkonna juhi Tambet Tõnissoni sõnul on prioriteediks need, kes vajavad oma kodude akende-uste remondiks tuge kõige enam.

"Esimese vooru õppetundidele ja omavalitsuste tagasisidele tuginedes disainisime meedet kohalike inimeste vajadustega veelgi arvestavamaks," ütles Tõnisson.

Teises järjekorras on kõik ülejäänud inimesed, kelle eluruumid asuvad harjutusvälja piirist kuni kahe kilomeetri kaugusel. Sel juhul on toetuse osakaal 90 protsenti ja omaosalus 10 protsenti.

Kolmandas järjekorras on inimesed, kelle eluruumid asuvad harjutusvälja piirist kahe kuni nelja kilomeetri kaugusel. Sel juhul on toetuse osakaal 70 protsenti ja omaosalus 30 protsenti.

Toetuse taotleja rahvastikuregistrijärgne elukoht peab olema 1. jaanuari 2025. aasta seisuga eluruumis, millele toetust taotletakse. Maksimaalne toetussumma on 8000 eurot taotleja kohta.

Toetusmeetme tingimusi tutvustatakse oktoobri lõpus toimuvatel infopäevadel, millest teavitatakse avalikkust eraldi.