Maailma Tuumaenergeetika Assotsiatsiooni andmetel on Venemaal praegu 36 töötavat reaktorit.

Lihhatšev ütles Rahvusvahelise Tuumaenergiaagentuuri (IAEA) üldkonverentsil, et Venemaa president Vladimir Putin on nõudnud, et riik suurendaks tuumaenergia osakaalu kogu elektritootmises umbes 20 protsendilt 25 protsendini.

IAEA andmetel on Venemaal praegu ehitusjärgus viis uut suurt tuumareaktorit.

2022. aastal ehitas riik maailma esimese ujuva tuumaelektrijaama, mis varustab Siberi linna Pevek.

Alates 2022. aastast okupeerib Venemaa ka Ukraina Zaporižžja tuumaelektrijaama – Euroopa suurimat tuumaelektrijaama, kus on kuus reaktorit.

Huvi tuumaenergia kasutamise vastu maailmas kasvab

18. septembril peaksid USA president Donald Trump ja Suurbritannia peaminister Keir Starmer allkirjastama koostöölepingu tuumareaktorite ehitamise kiirendamiseks.

USA energeetikaminister Chris Wright ütles visiidil Suurbritannias: "Ameerika Ühendriigid veavad eest tõelist tuumaenergia renessansi."

Saksamaa seevastu hoidub tuumaenergia suunas vaatamast.

Sel nädalal esitles riigi uus majandusminister Katherina Reiche (CDU) Saksamaa energiaülemineku aruannet. Ülemineku eesmärk on asendada fossiil- ja tuumaenergia tootmine päikese- ja tuuleenergiga.

Reiche tunnistas, et energiaüleminekule on kulunud miljardeid eurosid ning see on põhjustanud elektrihindade kiire tõusu, mis omakorda on kaasa aidanud Saksamaa deindustrialiseerumisele.

Ta kinnitas siiski, et kantsler Friedrich Merzi (CDU) valitsus kavatseb järgida programmi peamisi eesmärke, nagu aastaks 2045 kliimaneutraalsuse saavutamine, tuule- ja päikeseenergia arendamine ning hoidumine tagasipöördumisest tuumaenergia juurde.

2023. aastal sulges Saksamaa viimased kolm töötavat tuumajaama.