Seaduse muutmata kujul vastuvõtmist ei pooldanud üksi saadik, vastu oli 70 ning hääletusel ei osalenud 17 inimest. Istungilt puudus 14 saadikut.

Eelnõuga taheti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses teha muudatusi, mis on seotud rahapesu andmebüroo andmekogu andmetöötluse funktsioonide täienemise ja eristamisega. Eelnõu puudutas eelkõige seda, kuidas, mis eesmärgil ja milliseid isikuandmeid töödeldakse.

Läbirääkimistel võtsid sõna Anastassia Kovalenko-Kõlvart Keskerakonna, Urmas Reinsalu Isamaa, Varro Vooglaid ja Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist. Sõna võtsid ka fraktsiooni mittekuuluvad Riigikogu liikmed Peeter Ernits ja Kalle Grünthal.

Kuna Riigikogu ei võtnud seadust muutmata kujul uuesti vastu, määrati seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ja selle edasine menetlemine jätkub üldises korras.

Riigikogus 19. juunil vastuvõetud valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse eesmärk oli parandada rahapesu andmebüroo andmetöötluse funktsioone ja järelevalvet ning tugevdada finantssüsteemi kaitset.

Seaduse kohaselt lülitati rahapesu andmebüroo andmekogu funktsioonidesse strateegilise analüüsi võimekus, et töödelda anonüümseid, kuid vajadusel tagasipööratavaid andmeid, viia läbi profiilianalüüse ning kasutada teksti- ja andmekaevet. Seaduse kohaselt teeb protsessi üle järelevalvet andmekaitse inspektsioon ning üks kord aastas esitab rahapesu andmebüroo oma ülesannete täitmise kohta riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile ülevaate.

President jättis seaduse 3. juulil välja kuulutamata, sest tema hinnangul piirab see liialt informatsioonilise enesemääramise õigust ega ole seetõttu põhiseadusega kooskõlas. President märkis, et andmetöötluse läbipaistvust võib piirata kuritegude avastamiseks ja ennetamiseks, ent piirangud peavad olema sihipärased ega tohi sõltuda täielikult riigiameti otsusest. Ta pidas vajalikuks seadust riigikogus uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.

Superandmebaasi seaduse suhtes on vastuseisu avaldanud õiguskantsler Ülle Madise, kes Vikerraadiole antud intervjuus ütles, et seadus võib olla põhiseadusega vastuolus, ning kui president selle välja peaks kuulutama, tuleb tal tõenäoliselt pöörduda riigikohtusse põhiseaduslikkuse järelevalveks.

Kui riigikogu ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, määratakse seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ning selle edasine menetlemine jätkub üldises korras.