Üle Nerise jõe rajatakse Leedu ja kõigi Balti riikide kõige pikemat, poolteise kilomeetri pikkust silda. See töö on väga keeruline – nõuab põhjalikku planeerimist ja vaja läheb ka uusi tehnoloogiaid.

Rail Balticu rongid ei pea Jonava lähedal, teel Panevežysest Kaunasesse ületama mitte ainult maalilist Nerise jõge, vaid kogu suurt orgu, mis tingib silla kõrguse – 40 meetrit. Iga vaia jaoks kulub 40–60 kuupmeetrit betooni, kogu silla valmimiseks rehkendatakse 74 000 kuupmeetriga. Samuti tuleb arvestada, et tegu on Natura kaitsealaga, mis tähendab, et nii kalade kui ka lindude liikumist ei tohi segada.

Kuigi palju on objektil näha Leedu kohalikke ehitajaid, kulub töid juhtiva Itaalia firma kogemus ära, sest sellist ehitust pole Balti riikides mitte kunagi tehtud.

"Silla rajamiseks puurime 276 vaia. Sõiduosa paigaldamiseks kasutame kolme erinevat tehnoloogiat. Meil pole Leedus ühtki sarnast silda, millega saaksime uue rajamist võrrelda. Arvestada tuleb ka kõrge veetasemega," lausus LTG Infra projektijuht Vytautas Tilinskas.

Samas lähedal on leedulased põhitrassi ehitades valmis saanud kogu Rail Balticu tee esimese raudteealuse muldkeha, millele võib peagi ka rööpaid panna. Ja kuigi rööpad on trassi kõige nähtavam osa, tuleb enne seda paigaldada erinevad konstruktsioonid ja rajada ka autode juurdepääsuteed.

Leedus peetakse tähtsaks Leedu Raudtee kogemust ja sealseid spetsialiste, ka Läti plaanib muuta Rail Balticu ettevõtte Läti raudtee osaks. Kogu 870 kilomeetri pikkusest trassist jääb Leedu maadele ligi 400 kilomeetrit.

"Kaunase lähedal plaanime esimesel 10-kilomeetrisel lõigul rööpad varsti maha panna. Samas ei tohiks unustada, et Poola piirist Kaunaseni on 100 kilomeetri pikkune Euroopa rööpmelaiusega raudtee juba valmis," ütles Leedu Raudtee peadirektor Egidijus Lazauskas.

"Kaunase-Panevežyse lõik on üks peamiseid mitte ainult Leedus, vaid kõigis Balti riikides. 78 kilomeetril sellest on töövõtjad olemas ja sellest 46-47 kilomeetrit on aktiivses ehitusjärgus," lausus LTG Infra projektijuht Vytautas Tilinskas.

Kui algul plaanisid leedulased ühendada Rail Balticu trassiga ka Vilniuse, siis nüüd on kindel, et enne 2030. aastat ehk esimese etapi ajal see plaan ei teostu.