Palamusel avatud rahvusvaheline aabitsanäitus tutvustab ühest küljest erinevaid aabitsaid ja nende kujunemislugu. Teisalt avab väljapanek ukse ka mälestustemaailma, pakkudes võimalust meenutada ja üles otsida just see esimene aabits, millest on tähti kokku veeritud.

"Selline äratundmisrõõm on loomulikult väga suur, sest mul endal seda aabitsat kahjuks enam alles ei ole, aga ära ma ta tundsin ja see on see, millest ma omal ajal siis, 60 aastat tagasi esimeses klassis hakkasin tähti õppima," ütles Palamuse muuseumi direktor Arne Tegelmann.

Näitus aabitsatest on jagatud viieks perioodiks. Lisaks kodumaistele raamatutele on näiteid veel ka Lätist, Ukrainast, Sloveeniast, Saksamaalt ja Itaaliast. Vanimateks eksponaatideks on päris esimesed aabitsate trükid. Kui algusaegadel olid kooliraamatud seotud rohkem kristlusega, siis mida aeg edasi, seda ilmalikumaks muutusid ka aabitsad

"Tänapäevaste aabitsate juures on näha seda, et aabitsad on muutunud järjest lapsesõbralikumaks, läbi õppimise on lapsel käekõrval erinevad tegelased, kes teevad selle õppimise turvaliseks ja lõbusaks," ütles Palamuse muuseumi teadur Krista Sukk.

Olenemata ajast on aabits olnud aga raamatsümboliks, mis inimese kirjaoskuse juurde viib.

Väljapanek aabitsatest on Palamuse muuseumis valminud koostöös erinevate riikide koolimuuseumitega, näitus jääb avatuks 22. novembrini.