Oluline Ukraina sõjas esmaspäeval, 22. septembril kell 23.01:

- Šmõhal ja USA kongressi liikmed arutasid droonide tootmise lepingut;

- Ukraina ründas Krimmis FSB sanatooriumi;

- Ukraina sõjaväeluure teatas kahe Vene vesilennuki hävitamisest;

- Zelenski: Ukraina on juba saanud pakkumisi oma relvade eksportimiseks;

- Macroni sõnul polnud Vene droonide sissetung Poolasse ilmselt viga;

- Venemaa õhurünnakutes Ukrainale hukkus kaheksa inimest;

- Ukraina droonirünnak süütas alajaama Venemaa Krasnodari krais;

- Ukraina relvajõud: 141 vaenlase droonist 132 tulistati alla;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 960 sõdurit.

Šmõhal ja USA kongressi liikmed arutasid droonide tootmise lepingut

Ukraina kaitseminister Denõss Šmõhal kohtus esmaspäeval USA kongressi kaheparteilise delegatsiooniga, mida juhtisid poliitikud Michael Turner ja Eugene Vindman, et arutada ettevalmistusi Ukraina ja Ühendriikide vahelise droonide ühistootmise ja müügilepingu allkirjastamiseks.

Uudistekanali Ukrinformi andmetel andis Šmõhal sellest teada sotsiaalmeedias.

"Oli au kohtuda Kiievis USA kongressi kaheparteilise delegatsiooniga, mida juhtisid esindajad Michael Turner ja Eugene Vindman. Meie vestluse tuumaks oli toetus Ukrainale. Avaldasin Ühendriikidele tänu järjepideva abi eest teel püsiva ja õiglase rahu poole. Samuti tunnustasin USA valitsuse olulist panust, mis päästab ukrainlaste elusid ja eriti raketisüsteemide Patriot tarnimist," rääkis Šmõhal.

Pooled arutasid, kuidas Ühendriigid saaksid Ukraina kaitsevõimet veelgi tugevdada, mille hulgas Ukraina prioriteetsete vajaduste mehhanismi PURL kaudu.

Šmõhal rõhutas ka Venemaa-vastase sanktsioonide surve säilitamise ja külmutatud Vene varade Ukraina toetuseks kasutamise tähtsust. Lisaks käsitlesid pooled ettevalmistusi Ukraina ja Ühendriikide vaheliseks presidendi tasandi lepinguks, mis puudutab droonide tootmist ja müüki.

Šmõhal avaldas Ühendriikidele ühtlasi tänu solidaarsuse ja vankumatu toetuse eest.

Ukraina ründas Krimmis FSB sanatooriumi

Ukraina korraldas pühapäeva õhtul õhurünnaku okupeeritud Krimmi poolsaare lõunarannikul asuvale sanatooriumile, mida peetakse Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) juhtkonna puhkeasutuseks. Vene võimude teatel sai vähemalt kolm inimest surma ja 16 vigastada.

Venemaa väljaanded teatasid, et Krimmis kuulutati pühapäeval kell 21.11 välja õhuhäire koos teadetega drooniohust. Venemaa kaitseministeerium väitis hiljem, et tulistas alla Ukraina droone. Venemaa võimud teatasid, et Musta mere kohal tulistati alla 16 drooni ja veel kolm otse Krimmi kohal, edastas Ukraina väljaanne RBC-Ukraine.

Vene okupatsioonivõimud teatas kolme tsiviilisiku surmast ning veel 16 inimese vigasaamisest, lisades, et rünnakus sanatooriumile sai kahjustusi ka kõrvalasuv koolihoone ning allakukkunud droonitükid põhjustasid tulekahjusid. Vene kaitseministeerium kirjeldas toimunut rünnakuna tsiviilobjektile, Ukraina pole seni omapoolset kommentaari edastanud.

Sanatooriumi seostatakse FSB-ga. Väidetavalt on sanatooriumis mitu korda peatunud ka Venemaa režiimi juht Vladimir Putin, kes juhtis enne valitsusse saamist ka FSB-d.

"Krimmi lõunaranniku üht putinistide residentsi Foroses tabas õhurünnak. Teadaoleva info kohaselt toimus seal kinnine üritus, millel osalesid eriteenistuste kõrged töötajad ja mitu võimudele lähedal seisvat oligarhi Moskvast. Aga oluline on ka mõista, et seda kohta peeti maksimaalselt turvatuks, arvestades sinna paigutatud õhukaitse vahendeid. Siit peab ilmselt oma järeldused tegema ka Moskva," edastas kommentaari väljaanne Dialog.ua

Forose ja Jalta vahel asub ka vähemalt neli riiklikku suvilat. Nõukogude ajal oli Foros kompartei kõrgeimate juhtide, sealhulgas peasekretäride, puhkusepaigaks. NSV Liidu viimane liider Mihhail Gorbatšov peatus seal 1991. aasta augusti Moskvas toimunud riigipöördekatse ajal.

Vene meedia teatel kavandati pühapäeva, 21. septembri õhtuks Forosesse kellegi eraüritust.

Tonight, Ukrainian strikes hit the "Foros" sanatorium, located on the coast of the southern part of the Crimea.

By the time of the attack, the FOROS HALL restaurant, located on the territory of the sanatorium, was closed for regular visitors due to a "special event." pic.twitter.com/x6yyevzAYV

— Status-6 (Military & Conflict News) (@Archer83Able) September 21, 2025

Venemaa annekteeris Krimmi ja liitis selle oma territooriumiga 2014. aastal pärast Kiievis toimunud rahvaülestõusu, mis ajendas Venemaa-sõbralikku presidenti põgenema.

Ukraina sõjaväeluure teatas kahe Vene vesilennuki hävitamisest

Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsuse (GUR) eriüksus hävitas esimest korda ajaloos kaks Vene vesilennukit Be-12 Tšaika.

"21. septembril 2025 tabasid Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsuse eriüksuse spetsialistid ajutiselt okupeeritud Krimmis kahte Vene allveelaevatõrje vesilennukit Be-12 Tšaika. See on esimene kord, kui mõni Be-12 hävitati," teatas GUR esmaspäeva hommikul Telegramis.

Be-12 amfiiblennukid on varustatud kallite allveelaevade avastamise ja tõrje seadmetega.

Lisaks hävitas eriüksus reidi käigus ka ühe Vene vägedele kuuluva mitmeotstarbelise helikopteri Mi-8.

ÜRO ekspert: Moskva tugevdab repressioone sõjavastasuse vaigistamiseks

Venemaa inimõigusolukorda jälgiv ÜRO ekspert ütles esmaspäeval, et riigis tugevnevad tsiviilisikute, ajakirjanike ja isegi Ukraina sõjavangide vastu suunatud repressioonid, millega püütakse vaigistada teisitimõtlemist ja vastuseisu sõjale Ukrainas.

ÜRO eriraportöör Mariana Katzarova värske raport jõuab järeldusele, et Vene võimud kasutavad üha enam kriminaalsüüdistusi, pikaajalisi vanglakaristusi, piinamist ja väärkohtlemist, et vaigistada vastuseisu sõjale.

Zelenski: Ukraina on juba saanud pakkumisi oma relvade eksportimiseks

Ukraina on partneritelt juba saanud esialgseid ettepanekuid seal toodetud kaasaegsete relvade ekspordiks, ütles president Volodõmõr Zelenski pühapäeval tehtud igaõhtuses videopöördumises.

"Tegemist on meie relvade, sealhulgas meredroonide, kontrollitud ekspordiga. Mereteede julgeolek on üldise julgeoleku lahutamatu osa ja see sõltub paljudest riikidest. Ukraina pakub kõigile oma usaldusväärsetele partneritele meie tehnoloogiaid, mis on meid Mustal merel juba aidanud. Ootame kõigile osapooltele kasulikke lepinguid," sõnas Zelenski.

President teatas ka, et valmistatakse ette uusi pikaajalisi samme Ukraina finantsilise vastupidavuse tugevdamiseks. Eriti selles osas, mis puudutavad Venemaa varasid.

Riigipea rõhutas, et Venemaa varad peavad rohkem töötama kaitseks Vene agressiooni vastu ja Ukraina taastamise toetuseks.

"Arutame seda ka oma partneritega," ütles president.

Zelenski tänas Ameerika Ühendriike ja kõiki partnereid uue Ukraina prioriteetsete kaitsevajaduste programmi PURL käivitamise eest, mis võimaldab NATO liikmesriikidel osta Ukrainale USA-s toodetud relvi.

"See hõlmab raketisüsteeme Patriot, raketisüsteeme HIMARS ja muid relvi – kõik need on väga tõhusad. Oktoobris ootame sellele algatusele lisarahastust," jätkas Zelenski.

ÜRO Peaassamblee kõrgetasemelise nädala jooksul on Ukraina delegatsioonil kavas ligi 20 kohtumist maailma liidritega, kelle hulgas kohtumine USA presidendi Donald Trumpiga, millest Zelenski teatas juba laupäeval.

Macroni sõnul polnud Vene droonide sissetung Poolasse ilmselt viga

Prantsusmaa president Emmanuel Macron rääkis pühapäeval meediakanali CBC Newsi usutluses sellest, et viimastel nädalatel on NATO lennukid pidanud kahel korral sekkuma, kui Vene droonid ületasid Poola ja Rumeenia piiri ning tema hinnangul ei olnud neil juhtudel tegemist eksimisega.

CBC Newsi ajakirjanik Margaret Brennan küsis Macronilt, kas ta arvab, et need juhtumid olid viga või eksitus, mille võimalikkusele vihjas näiteks USA president Donald Trump.

Prantsuse presidendi sõnul ei usu ta sellisesse juhusesse ja on veendunud, et Venemaa soovis sellega näidata NATO-t nõrgana.

"On üsna ilmne, et Venemaa on Euroopas destabiliseeriv ja agressiivne jõud. Viimastel nädalatel on ta intensiivistanud oma rünnakuid Kiievile ja tapnud palju tsiviilisikuid. Samal ajal ja samadel nädalatel rikkus Venemaa Poola ja Rumeenia õhuruumi. See ei ole viga. See on lihtsalt projekt, mille eesmärk on hävitada võimalikult palju Ukrainat, võita Ukrainas ja lihtsalt rõhutada seda, mida nad arvavad ehk NATO nõrkust," ütles Macron.

Samas toodi usutluses välja, et NATO uurib endiselt neid intsidente ja seega ei ole Macroni hinnangud veel ametlikku kinnitust saanud.

Macron märkis ühtlasi, et kuigi Valge Maja juht Donald Trump teeb märkimisväärseid jõupingutusi, et sõda Ukrainas lõppeks rahuläbirääkimistega ja korraldas sel eesmärgil Alaskal tippkohtumise Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga, siis pole endiselt mingeid märke, et Kremli juht sooviks sõda Ukrainas lõpetada.

"Usun siiralt, et USA president oli ja on pühendunud rahu toomisele Ukrainasse ning ta võttis riski pidada tippkohtumine president Putiniga Anchorage'is ja soovis läbirääkimisi. Ja ma usun, et tal on õigus. Kuid samal ajal pean tunnistama, et president Putin ei näita üles selget valmisolekut siiralt sellise sammuga ühineda. Kui me töötasime diplomaatilise tee kallal ja püüdsime korraldada kahe-, kolme- või neljapoolset tippkohtumist, siis intensiivistasid venelased hoopis rünnakuid Donbassis, kuid mitte ainult Donbassis, vaid nad hoogustasid ühelt poolt provokatsioone ja teiselt poolt rünnakuid Kiievile. Ma lihtsalt vaatan fakte ja ka USA president vaatab fakte," seletas Prantsuse president.

Seetõttu pooldab Macron Venemaa vastu suunatud sanktsioonide tugevdamist ja Kremli sundimist läbirääkimiste laua taha istuma.

"Peame tugevdama sanktsioone Venemaa vastu, kuid peame leidma viisi, kuidas Venemaale rohkem survet avaldada, et tuua see tagasi läbirääkimiste laua taha," ütles Prantsuse liider.

Macron meenutas ka kohtumist Washingtonis, kui Ukraina president Volodõmõr Zelenski tuli isiklikule kohtumisele USA presidendi Donald Trumpiga ning seejärel toimus kohtumine Euroopa liidritega seoses Ukrainale julgeolekugarantiide andmisega pärast sõja lõppu.

"Kui me, rühm Euroopa liidreid, tulime koos president Zelenskiga Washingtoni, siis võtsime endale kohustuse töötada Ukrainale julgeolekugarantiide pakkumise nimel ja me tegime seda. Mõni päev tagasi kogunesime siin Pariisis niinimetatud tahtekoalitsiooni raames. Koguni 30 riiki töötavad koos, et pakkuda Ukrainale julgeolekugarantiisid pärast rahu kehtestamist. Niisiis, meil on kõik need elemendid olemas, lisaks eurooplaste ajalooline kohustus pakkuda Ukrainale julgeolekutagatisi," jätkas Prantsuse president.

Macron lisas, et nüüd on vaja tagada, et Venemaa istuks Ukrainaga läbirääkimiste laua taha ja lepiks kokku rahulepingu tingimustes, mis puudutavad territooriumi, julgeolekugarantiisid, eskalatsiooni ärahoidmist, ülesehitust ja kõike muud sellega seonduvat.

Venemaa õhurünnakutes Ukrainale hukkus kaheksa inimest

Venemaa korraldas ööl vastu esmaspäeva õhurünnakuid Ukraina Zaporižžja, Sumõ, Dnipropetrovski, Harkivi, Donetski, Hersoni ja Kiievi oblasti tsiviiltaristu ja tööstusrajatiste vastu, tappes vähemalt kaheksa ja haavates 21 inimest, teatas The Kyiv Independent.

Zaporižžja oblastijuhi Ivan Fedorovi sõnul tabasid Vene väed regiooni tsiviilinfrastruktuuri ja tööstusrajatisi vähemalt viie liugpommiga, mille tagajärjel puhkesid tulekahjud ja hävisid sõidukid.

Fedorov ütles, et hukkus vähemalt kolm ja vigastada sai kaks inimest.

Sumõ oblastis Šalõhõne ja Sumõ lähedal toimunud Venemaa droonirünnakutes sai vigastada kaks 63-aastast meest, teatas piirkondlik sõjaväevalitsus. Sumõ linnapea Artem Kobzar ütles, et kaks rünnakut tabasid tööstusrajatisi ja üks koolimaja. Lähedalasuvate kõrghoonete aknad purunesid ja rõdud said kahjustada. 

Venemaa rünnakutes Dnipropetrovski oblasti vastu said Nikopoli ja Sõnelnõkove lähedal vigastada mees ja naine, ütles kuberner Serhi Lõsak.

Harkivi oblastis Borova linnas sai Venemaa vägede rünnakus surma 47-aastane mees ja kaks inimest sai vigastada, teatas kuberner Oleh Sõniehubov. Ta lisas, et piirkonnas said vigastada veel kolm meest vanuses 35, 37 ja 72.

Donetski oblastis Kostjantõnivkas sai kuberner Vadõm Filaškini sõnul surma neli inimest ja neli inimest sai ka vigastada. Viimase ööpäeva jooksul sai piirkonnas vigastada veel neli elanikku.

Hersoni oblastis võtsid Vene väed sihikule 39 asulat, sealhulgas Hersoni oblasti keskuse. Kuberner Oleksandr Prokudin teatas, et kaks inimest sai vigastada.

Ukraina sõjaväe korruptsioonivastase agentuuri juht Mõkola Kalašnik teatas, et venelased ründasid Kiievi oblastit droonidega vähemalt neljas kohas.

Borispili rajoonis sai vigastada 1993. aastal sündinud mees, kes sai esmaabi haiglas. Üks eramu süttis põlema ning teine ​​maja ja autod said plahvatuses kahjustada. Võšgorodi rajoonis puhkes põleng metsas, Fastivi rajoonis süttis eramu ja Obuhivi rajoonis tabas allatulistatud drooni tükk asustamata korruselamut.

Ukraina droonirünnak süütas alajaama Venemaa Krasnodari krais

Venemaa Krasnodari krai ühes elektrialajaamas puhkes ööl vastu esmaspäeva Ukraina droonirünnaku tagajärjel tulekahju.

Kohalike võimude teatel põhjustasid Kanevskoi rajoonis asuva Staroderevjankovskaja linna alajaamas tulekahju langevad droonijäänused. Sündmuskohale saadeti päästeteenistused ja inimohvritest pole teatatud. Vene ametnikud ei ole kahjude ulatust avaldanud, märkis The Kyiv Independent.

Ukraina meediakanal Exilenova+ teatas sotsiaalmeediakeskkonnas Telegram, et alajaama tabas vähemalt viis drooni. The Kyiv Independent ei saanud iseseisvalt neid väiteid kontrollida.

Today, the Ukrainian Defence Forces struck the Kanevska traction substation in Staroderevyankovskaya, Krasnodar Krai, with strike UAVs.

At least five hits on the facility were recorded.

46.1443, 38.9597 pic.twitter.com/J705rro0zf

— Exilenova+ (@Exilenova_plus) September 21, 2025

Vene Telegrami kanalid teatasid öö jooksul piirkonnas toimunud mitmetest plahvatustest. Sotši lennujaam peatas ajutiselt tegevuse, mistõttu viibis rohkem kui 20 lennuki väljalend.

Krasnodari krai, mis asub okupeeritud Krimmist idas ja mida eraldab Kertši väin, on muutunud Ukraina droonirünnakute üha sagedasemaks sihtmärgiks. Piirkonna sõjaline taristu on kriitilise tähtsusega Venemaa õhuoperatsioonide jaoks lõunas ja Musta mere kohal.

Ukraina relvajõud: 141 vaenlase droonist 132 tulistati alla

Ukraina õhukaitse tegi ööl vastu esmaspäeva kahjutuks 141 vaenlase droonist 132, teatas Ukraina õhujõudude pressiteenistus. Üheksa õhukaitsest läbi pääsenud Vene ründedrooni tabas seitset kohta.

"Esialgsetel andmetel on õhutõrjeüksused kella 8.30 seisuga alla tulistanud või elektrooniliselt tõrjunud 132 vaenlase Shahed, Gerbera ja muud tüüpi drooni riigi põhja-, lõuna-, ida- ja keskosas," seisis avalduses.

Kokku saatis Venemaa ööl vastu 22. septembrit 141 ründedrooni Kurski ja Orjoli oblastist, Primorsk-Ahtarskist ja okupeeritud Krimmi poolsaarelt Tšaudast.

Õhurünnaku tõrjusid Ukraina õhujõudude lennukiüksused, õhutõrje raketiväed, elektroonilise sõjapidamise ja mehitamata süsteemide üksused ning mobiilsed õhutõrjeüksused.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 960 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 102 570 (võrdlus eelmise päevaga +960);

- tankid 11 194 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 23 282 (+1);

- suurtükisüsteemid 32 999 (+47);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1493 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1218 (+0);

- lennukid 422 (+0);

- kopterid 344 (+3);

- operatiivtaktikalised droonid 62 001 (+403);

- tiibraketid 3747 (+0);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 62 363 (+118);

- eritehnika 3969 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.