Parempoolsed protestivad korra vastu, mille kohaselt kutsub ERR kohalike valimiste poliitilistesse debattidesse erakondi ja valimisliite nende nimekirja pikkuse alusel. Erakonna väitel rikub selline kriteerium rahvusringhäälingu seadust, mille järgi peavad ERR-i saated olema poliitiliselt tasakaalustatud, kõigil kandidaatidel peavad olema võrdsed võimalused ning eriti tuleb seda põhimõtet järgida aktiivse valimisagitatsiooni ajal.

"Parempoolsete, kui ühiskonnas olulist toetust omava erakonna, Tartu valimisdebatilt kõrvale jätmine riivab kõige otsesemalt Eesti ühiskonna huve. Valimiskünnist ületava erakonna kõrvale jätmisega ja samal ajal puuduva ühiskondliku kandepinnaga valimisliidu Plaan B või Vabaerakond Aru Pähe eetrisse kutsumisega rikub ERR ka enda kehtestatud "Kohalike omavalitsuste volikogude valimiste kajastamise korda ERR-is", mille järgi tuleb võtta arvesse nii erakondade ja valimisliitude nimekirja pikkust kui ka nende platvormi terviklikkust," seisab erakonna teates.

Parempoolsete juhatus palub õiguskantsleril hinnata ERR-i otsuse vastavust rahvusringhäälingu seaduse § 6 lõikele 5. Samuti palub erakonna juhatus ERR-i juhatusel nimetatud otsuse viivitamata ümber vaadata. Ühtlasi ähvardavad parempoolsed pöördida kohtusse, kui ERR oma otsust ümber ei vaata.

Valimiste teledebattide eest vastutava ERR-i päevakajasaadete toimetuse juht Peep Kala vastas, et valimiste korra, mille vastu parempoolsed protesteerivad, on kehtestanud ERR-i nõukogu.

Kala sõnul pole ETV Tartu debati kutseid veel välja saatnud ega ka erakondi informeerinud, kes sellesse debatti pääsevad.

"Aga tõepoolest, meie valimiste korra ja juhatusega kooskõlastatud ühise otsuse kohaselt jääksid nad Tartu debatist välja, samas Pärnu ja Tallinna omadesse kvalifitseeruvad," ütles Kala.

Kala lisas, et nii Plaan B-l kui ka Vabaerakonnal on Tartus olemas nii piisav kandidaatide hulk kui ka programm. "Korras sätestatud programmi terviklikkus on muidugi tõlgendamise küsimus, aga parempoolsete väide, et "ühtegi poliitilist programmi ei saa pidada terviklikuks, kui selle elluviimiseks puudub ühiskondlik toetus – nagu on ilmne Plaan B ja Vabaerakonna puhul", on minu kui hinnangul siiski väga meelevaldne tõlgendus," sõnas Kala.