Süüdistuste kohaselt sai Sarkozy oma 2007. aasta presidendikampaania jaoks ebaseaduslikult raha endiselt Liibüa diktaatorilt Muammar Gaddafilt.

Aastatel 2007–2012 presidendiametis olnud Sarkozy on juba kahes eraldiseisvas kohtuasjas süüdi mõistetud ning jäetud ilma Prantsusmaa kõrgeimast autasust.

Kohtunik Nathalie Gavarino sõnul lubas tollal veel ministri ja parteijuhi ametis Sarkozy "oma lähedastel kaastöötajatel ja poliitilistel toetajatel, kelle üle tal oli võim ja kes tegutsesid tema nimel, pöörduda Liibüa võimude poole, et saada või üritada saada rahalist toetust".

Kohus ei nõustunud aga prokuröride järeldusega, et Sarkozy oli ebaseadusliku kampaania rahastamise väidetav kasusaaja. Ta mõisteti õigeks eraldiseisvates süüdistustes, mis puudutasid Liibüa riiklike vahendite omastamist, passiivset korruptsiooni ja valimiskampaania ebaseaduslikku rahastamist.

Karistus tehakse teatavaks istungi hilisemas osas. Prokurörid nõuavad Sarkozyle seitsmeaastast vanglakaristust.

Sarkozy viibis otsuse väljakuulutamise ajal koos oma modellist ja muusikust abikaasa Carla Bruni-Sarkozyga kohtusaalis.

Süüdi mõisteti ka kaks Sarkozy endist lähedast abi: endine presidendi parem käsi Claude Guéant leiti olevat süüdi passiivses korruptsioonis ja võltsimises ning endine minister Brice Hortefeux kuritegelikus vandenõus.

Sarkozy 2007. aasta kampaania laekur Éric Woerth mõisteti õigeks.

Dramaatilise kokkusattumusena tegi Pariisi kohus otsuse vaid kaks päeva pärast seda, kui Beirutis suri Prantsuse-Liibanoni ärimees Ziad Takieddine, kes oli kohtuasjas Sarkozy peamine süüdistaja.

Takieddine väitis korduvalt, et aitas aastatel 2006 ja 2007 toimetada Gaddafilt Sarkozyle ja tema tolleaegsele personaliülemale kuni viis miljonit eurot sularaha.

Seejärel võttis ta oma väited tagasi, kuid lükkas hiljem ka tagasivõtmise ümber, mis ajendas algatama Sarkozy ja ka Bruni-Sarkozy vastu uut kohtuasja tunnistaja mõjutamise kahtluse alusel.

Gaddafi kukutati ja tapeti 2011. aastal araabia kevade ajal, kui konflikti sekkunud NATO kehtestas lennukeelutsooni. Sarkozy juhitud Prantsusmaal oli sõjalises sekkumises võtmeroll.

Süüdistus tugines seitsme endise Liibüa kõrge ametiisiku avaldustele, Gueanti ja Hortefeux' Liibüa-reisidele, rahaülekannetele ning 2012. aastal Viinis Doonausse uppunud Liibüa endise naftaministri Shukri Ghanemi märkmetele.

Sarkozy on pärast ametiaega seisnud silmitsi hulga õiguslike probleemidega ning talle on esitatud eraldi süüdistused korruptsioonis, altkäemaksu võtmises, mõjuvõimuga kauplemises ja kampaania rahastamise reeglite rikkumistes.

Esmalt mõisteti ta süüdi korruptsioonis ja talle määrati üheaastane vanglakaristus, millest ta kandis kolm kuud elektroonilise jalavõruga ja vabastati siis tingimisi.

Õiguslikest probleemidest hoolimata on tal endiselt märkimisväärne mõju Prantsusmaa poliitikas ning ta kohtub teadaolevalt regulaarselt president Emmanuel Macroniga.