Hiina ja Venemaa üritasid viimasel hetkel sanktsioonide taastamist edasi lükata, kuid riikide ettepanek hääletati laupäeval ÜRO julgeolekunõukogus maha.

Sanktsioonid piiravad Iraani tuumaprogrammi, kuid neil on eeldatavasti ka laiem mõju riigi majandusele.

2015. aastal Iraaniga sõlmitud tuumalepe leevendas ÜRO julgeolekunõukogu kehtestatud sanktsioone tingimusel, et Iraan peab kinni oma tuumaprogrammi käsitlevatest tingimustest. Eurooplaste sõnul rikub Iraan tuumaleppe tingimusi.

Sanktsioonide taastamist nõudsid Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia. Saksa välisministri Johann Wadephuli sõnul ei olnud muud võimalust, kui sanktsioonid taastada, kuna Iraan ei täitnud oma kohustusi.

"Meie jaoks on see vältimatu: Iraan ei tohi kunagi tuumarelva hankida," ütles Wadephul ÜRO peaassambleel.

Ta rõhutas siiski, et läbirääkimisi uue lepingu üle saab ja tuleb jätkata.

Venemaa andis selgelt mõista, et ei kavatse sanktsioone jõustada, pidades neid kehtetuks.

"Sanktsioonid paljastasid lõplikult lääne poliitika, mis saboteerib konstruktiivsete lahenduste otsimist ÜRO julgeolekunõukogus, ning soovi saada Teheranilt väljapressimise ja surve abil ühepoolseid järeleandmisi," ütles Vene välisminister Sergei Lavrov.

Iraan lubas ÜRO inspektorid tagasi oma tuumaobjektidele, kuid president Masoud Pezeshkian ütles, et Ühendriigid pakkusid kogu riigi rikastatud uraani varu üleandmise eest vastutasuks vaid lühiajalist leevendust. Ta nimetas seda ettepanekut vastuvõetamatuks.

Iraan mõistis hukka ÜRO sanktsioonide taastamise

Iraan mõistis pühapäeval hukka talle tuumaprogrammi tõttu kehtestatud ÜRO sanktsioonide taastamise, nimetas sammu põhjendamatuks ja kutsus riike üles sanktsioone mitte rakendama.

"Tühistatud resolutsioonide taasaktiveerimine ei ole mitte ainult õiguslikult alusetu ja põhjendamatu... kõik riigid peavad hoiduma selle ebaseadusliku olukorra tunnustamisest," ütles Iraani välisministeerium avalduses.

"Iraani Islamivabariik kaitseb kindlalt oma riiklikke õigusi ja huve ning igasugune tegevus, mille eesmärk on kahjustada tema rahva õigusi ja huve, pälvib karmi ja asjakohase vastuse," seisis avalduses.

Sanktsioonide taaskehtestamine lõpetab kuid kestnud pingelise diplomaatia, mille eesmärk oli taaselustada tuumakõnelused, mis katkesid juunis, kui Iisrael alustas rünnakuid Iraani tuumarajatistele, millega liitus ka USA.

Lääneliidrid rõhutasid, et sanktsioonide taastamisest hoolimata jäävad dialoogikanalid avatuks.

USA välisminister Marco Rubio kutsus Iraani "nõustuma heas usus peetavate otsekõnelustega".

Samas kutsus ta ÜRO liikmesriike üles sanktsioone viivitamatult rakendama, et "survestada Iraani liidreid tegema seda, mis on õige nende rahva jaoks ja parim maailma julgeoleku seisukohast".

Briti, Prantsuse ja Saksa välisminister teatasid ühisavalduses, et jätkavad "uue diplomaatilise lahenduse otsimist tagamaks, et Iraan ei saaks kunagi tuumarelva".

Nad kutsusid Teherani üles "hoiduma igasugusest olukorda pingestavast tegevusest".

Saksamaal, kes koos Suurbritannia ja Prantsusmaaga sanktsioonide taaskehtestamise käivitas, ei olnud valikut, kuna Iraan ei täitnud oma kohustusi, ütles välisminister Johann Wadephul.

"Meie jaoks on kõige tähtsam, et Iraan ei omandaks kunagi tuumarelva," ütles ta ÜRO peaassambleel.

"Kuid ma rõhutan: me jääme avatuks läbirääkimistele uue kokkuleppe üle. Diplomaatia saab ja peab jätkuma."

Venemaa teatas selgelt, et ei kavatse sanktsioone jõustada ja peab neid kehtetuks.

Sanktsioonid "paljastasid lõpuks Lääne poliitika, mille eesmärk on saboteerida konstruktiivsete lahenduste otsimist ÜRO Julgeolekunõukogus, ning tema soovi sundida Teherani väljapressimise ja surve abil ühepoolsetele järeleandmistele," ütles Vene välisminister Sergei Lavrov.

Iraan kaalub vastust taastatud ÜRO sanktsioonidele

Iraan kaalub pühapäeval, kuidas reageerida sanktsioonidele, mille ÜRO riigi tuumaprogrammiga seoses taaskehtestas.

Üks seadusandja vihjas, et parlament võib arutada võimalikku lahkumist tuumarelvade leviku tõkestamise lepingust (NPT).

Sanktsioonid külmutavad muu hulgas taas Iraani varad välismaal, peatavad relvatehingud Teheraniga ning karistavad ballistiliste rakettide programmi arendamist.

Sanktsioonid taastati 2015. aasta Iraani tuumaleppes sisalduva nn tagasipööramismehhanismi alusel ning see toimub ajal, mil Iraani majandus on niigi raskustes.

Iraani riaal on langenud dollari suhtes rekordmadalale, mis tõstab toidu, seal hulgas liha, riisi ja muude põhitoiduainete hindu ja muudab igapäevaelu keerulisemaks.

Samal ajal tunnevad inimesed muret võimaliku uue sõjalise konflikti pärast Iisraeli või ka USA-ga, kuna juunis peetud 12-päevase sõja käigus kannatada saanud raketibaase on hakatud taastama. 

Parlamendiliige Ismail Kowsari ütles riigitelevisiooniga seotud Noorte Ajakirjanike Klubile, et parlament arutab tuumaleppest lahkumise küsimust.

"Parlament arutab seda küsimust... ja langetab otsuse," ütles ta.

Parlamendi esimees Mohammad Bagher Qalibaf esines pühapäevasel istungil hoiatusega neile, kes kavatsevad ÜRO sanktsioone järgida.

"Kui mõni riik soovib nende ebaseaduslike resolutsioonide alusel Iraani vastu tegutseda, siis seisab ta silmitsi Iraani tõsise vastureaktsiooniga. Samuti reageerime kolmele Euroopa riigile, kes olid selle ebaseadusliku sammu algatajad," ütles Qalibaf riikliku uudisteagentuuri IRNA teatel.

Kui Kowsarilt küsiti, kas NPT-st lahkumine tähendab tuumapommi poole liikumist, vastas ta eitavalt. "Ei, see ei tähenda seda. Seda küsimust arutatakse eraldi hiljem ning vajadusel võib see päevakorda tulla," lausus ta.

Teheran väidab, et sanktsioonide taastamise algatanud Suurbritannial, Saksamaal ja Prantsusmaal ei olnud õigust seda teha, kuna USA lahkus 2018. aastal, president Donald Trumpi esimesel ametiajal ühepoolselt tuumaleppest.

Veel ei ole selge, kuidas Teheran pühapäeval sanktsioonide taastamisele vastata otsustab.

"Trumpi administratsioon näib arvavat, et neil on pärast rünnakuid tugevam positsioon ning Iraan naaseb lõpuks läbirääkimistele," ütles Washingtonis asuva relvastuskontrolli ühingu tuumaekspert Kelsey Davenport.

"Arvestades Iraani teadmisi ja allesjäänud tuumamaterjale, on see väga ohtlik eeldus," lisas ta. "Kuid ka Iraani jaoks on risk suur."

"Lühiajaliselt suurendab IAEA (Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri) väljaheitmine valearvestuste riski. USA või Iisrael võivad kasutada inspektsiooni puudumist ettekäändena edasisteks rünnakuteks," ütles Davenport.