Hinnatõusu veab jõuliselt toidukaupade kallinemine

Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks septembris võrreldes augustiga 1,1 protsenti, kuid tõusis 2024. aasta sama ajaga võrreldes 5,2 protsenti. Enim mõjutab hinnatõusu toidu kallinemine.
Eelmise aasta septembriga võrreldes olid kaubad 2,8 ja teenused 8,9 protsenti kallimad, teatas statistikaamet.
Ameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski ütles, et viimati langes tarbijahinnaindeks kuises võrdluses selle aasta märtsis 0,5 protsenti, praegusega võrreldes sama suurt langust nägi Eesti aga viimati ligi kolm aastat tagasi 2022. aasta oktoobris.
"Võrreldes eelmise aasta septembriga mõjutas tarbijahinnaindeksi tõusu enim 7,7 protsendi võrra kallinenud toidukaubad," kommenteeris Veski indeksi aastast tõusu.
Toidukaupadest olid kõige kaalukamad liha ja lihatoodete 8,2-protsendine hinnatõus, samuti piima, piimatoodete ja munade 8,2-protsendine kallinemine ning puuviljade 15-protsendine ja šokolaadi 36,8-protsendine hinnatõus. Aastaga on odavnenud köögiviljad 2,6 ning suhkur 14,3 protsenti.

Võrreldes selle aasta augustiga langesid septembris kulutused eluasemele 0,6 protsenti, sealhulgas üürile 4,8 protsenti. Elekter kallines kuuga 1,6 protsenti. Bensiinihind langes septembris 11,7 ning diislikütuse hind 11,5 protsenti.
Riiete ja jalatsite hinnad tõusid kuuga 2,6 protsenti, kuid langesid võrreldes eelmise aasta septembriga 4,5 protsenti.
Toidukaubad odavnesid septembris võrreldes augustiga üks protsent. Toidu hinnalangust mõjutasid enim köögiviljade 5,7- ja puuviljade 4,6-protsendine odavnemine. Vastupidist mõju avaldasid kala ja kalatoodete 3,1-protsendine ning leivatoodete 3,7-protsendine hinnatõus.
Eesti Pank: hinnad langesid septembris hooajalises rütmis
Eesti Panga ökonomist Sulev Pert ütles, et kuise hinnalanguse taga olid peamiselt mootorikütuste odavnemine ja hooajalised tegurid.
"Toiduainete hinnad kallinesid septembris aastaga 7,7 protsenti, sest toidutoormete varasemad hinnatõusud maailmaturul kanduvad jaehindadesse üle pika viitajaga. Kasvavate kulude tõttu on tõusnud ka kaubanduskettide juurdehindlus," selgitas Pert.
"Kui veel kümme aastat tagasi lisasid jaekaupmehed kulude katteks ja kasumi teenimiseks sisseostuhindadele juurde 18 protsenti, siis tänaseks on hinnalisand tõusnud 26 protsendini. Samal ajal on kokku tõmbunud jaemüügisektori kasumlikkus, sest uute kaubanduskettide lisandumisega on tugevnenud konkurents turuosa võitmise nimel," ütles Pert, lisades, et ka e-kaubanduse kiire areng ei soosi jaekaubanduse müüki tööstuskaupade segmendis.
Eesti Panga selgituse kohaselt langesid paljude teenuste hinnad septembris hooajalises rütmis. "Puhkusereiside, majutusteenuste ja lennutranspordi hinnad sõltuvad järjest rohkem pühadest ja koolivaheagadest ning kuude arvestuses võivad hinnad kõikuda rohkem kui kolmandiku võrra," lausus Pert.
Eesti Panga prognoosi järgi kasvavad tarbijahinnad tänavu 5,3 protsenti, kuid 2026. aastal aeglustub hinnakasv 3,1 protsendini. Hinnakasvu taltumise eeldus on majanduskasvu kiirenemine ja tootlikkuse kasv, mis aitaksid tasakaalustada palkade tõusust tulenevat kulusurvet ja parandada seeläbi ettevõtete konkurentsivõimet. Täiendavat hinnakasvu survet kujutab aga järgmiste aastate ulatuslik eelarve puudujääk ja sellega tehtav täiendav rahasüst majandusse, seisab Eesti Panga kommentaaris.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi








