Reinsalu: soovitan loobuda hübriidsest eelnõust

Isamaa esimees Urmas Reinsalu ütles, et suhtub eelnõusse halvasti. "Halvasti suhtun, eriti silmas pidades siseministri hämamist. Ühelt poolt poeb ta igati arusaadava lähisuhtevägivalla tõkestamise vajaduse taha, teisalt korraga räägib pronksiöö märatsemisest selle eelnõu kontekstis," lausus Reinsalu.

"See valitsus ja härra Taro isiklikult on initsieerinud suurtel kiirustel ja hulgakaupa erinevaid põhiõigusi piiravaid ideid, viimati mõtteroimade kriminaliseerimise näol," lisas ta.

"Nüüd hakatakse tegelema avalike rahvakogunemiste täiendava piiramise sätestamisega, erinevate eufemistlike mõistetega täiendav läbisegi mängimine minu hinnangul ähmastab põhiõiguste olemust ning ma ei saa aru ka praktilisest vajadusest seoses kehtiva õiguse lüngaga. Teiseks, põhiõiguste piiramine ei saa toimuda nurga tagant ja vassides, peites selle argpükslikult mingi muu teema alla," rääkis Reinsalu.

Reinsalu sõnul ei tekita selline käitumine usaldust. "Omaette küsimus on, millistel motiividel poliitiline juhtkond nende teemadega nii intensiivselt eksperimenteerib," märkis ta.

"Lähisuhtevägivalla akuutseks tõkestamiseks on viibimiskeeld muidugi põhjendatud, praegu aga näib, et opereeritakse tegelikkuses palju ulatuslikumate piirangute volitamise kehtestamisega. Selline viis ei tee siseministrile au ja soovitan loobuda hübriidsest eelnõust ning tegeleda sõnaselgelt üksnes lähisuhtevägivalla viibimispiirangute sättega," lausus Reinsalu.

Läänemets: soovitakse õigusriigile mittesobivaid volitusi

Endine siseminister, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets ütles, et korrakaitseseaduse eelnõus saavad ja peavadki olema kõik korrakaitset puudutavad küsimused, küll aga on selle eelnõu puhul selgelt näha, et pikaajaliselt on põhjalikult ette valmistatud lähisuhtevägivalla probleemide lahendamist.

"Eelnõu on selles võtmes kirjutatud algusest peale. Viibimiskeeld suuremate rahvahulkade kogunemiseks on sinna hiljem juurde lisatud, ilmselt majasisesel kooskõlastusringil. Seni on õigus kogunemiskeeldu rakendada kõrgendatud ohu korral. Oluline oht, mida lisada soovitakse, oleks aga liiga avarate volituste andmine valitsusele. Taolisi volitusi valitsusele on küsinud pigem Gruusia ja Ungari riigijuhid," lausus Läänemets.

"Kuna see ei ole esimene kord, kus kas justiitsministeeriumist või siseministeeriumist jõuavad just meeleavaldusi ja rahvakogunemisi puudutavad ettepanekud avalikkuse ette, siis järelikult on õiguskaitseorganite vaates selles küsimuses mingeid probleeme. Lahendused on aga seni olnud liiga avarad ja pigem õigusriigile mitte sobivad," rääkis Läänemets.

Läänemetsa hinnangul võiks teema üle pidada suuremat avalikku debatti. "Seda ei saa aga teha juba valmis kujundatud paragrahvi kuhugi külge pookides. Vajame probleemi mõistmiseks kõigepealt kirjeldust, mis on praeguste seaduste kitsaskohad," sõnas Läänemets.

Helme: näeme erinevate eelnõude käigus võmmi mõtlemist

Samuti siseministri ametit pidanud EKRE aseesimees Mart Helme ütles, et ametnikud üritavad kehtestada oma suvaõigust erinevate rahvakogunemiste lubamiseks ja mitte lubamiseks.

"See on selline võmmi mõtlemine, mida me näeme praegu Eestis erinevate eelnõude ja kavatsuste käigus ilmnemas. Antud juhul see lähisuhtevägivalla teema ongi võetud kattevarjuks sellele, et tegelikult hakata meil suvaliselt ja valikuliselt otsustama, missuguses ulatuses ja kes ja millal tohib meelt avaldada ja millal ei tohi," sõnas Helme.

"See sisuliselt tähendab ju seda, et ma anname mingitele suvalistele ametnikele õiguse otsustada, mida nemad peavad ohtlikuks ja mida nemad ei pea ohtlikuks. Inimene on ju nii mugav loom, kui tal vähegi olla on võimalik. Kui ametnik arvab, et miks ma peaksin ennast liigutama hakkama, kui ma saan juba eelnevalt öelda, et kogunemist ei tee või selliseid üritusi me ei luba teil korraldada, sellepärast, et me leiame, et see võib olla kuidagi ohtlik," lausus Helme.

Helme sõnul on Eesti seadusandlus juba praegu nii lähisuhtevägivalla vastase võitluse kui ka meeleavalduste piiramise puhul täiesti piisaval määral olemas.

"See on tüüpiline eestilik ülereguleerimine. Aga meil ei põletata autosid ja kumme tänavatel, meil ei ole igasuguseid antifasid ja maskides jõukusid, kes käivad, meil ei sunnita politseinikke neegrite ees põlvitama, et paluda andeks kolonialismi pattude eest ja muud seesugust. Meil on seadusandlus täiesti piisavalt olemas. Karistusseadustikus on kõik need asjad juba reguleeritud. Küsimus on selles, et karistusseadustik ei anna praegu igasugustele võmmidele ja ametnikele suvaõigust kasutada. Ja sellest karist tahetakse praegu üle saada," rääkis Helme.

Helme sõnul üritavad ametnikud minna mööda ka põhiseadusest ja seda ei saa lubada. "Tahetakse põhiseadusest ka tasapisi kuidagi mööda hiilida ja tagauksest sisse sokutada mingisugused seadused, mis just nagu tühistavad meile põhiseaduses ettenähtud õigused," sõnas ta.

"Me näeme, et viimasel ajal just ja ikka julgeoleku peale osundades, on meil tekkinud niisugune offensiiv meie kõikide õiguste piiramiseks. Ja mina seon seda ikkagi liberaalse frondi hirmuga kaotada võim. Ja selleks, et võimu mitte kaotada, et võimu kaotus tekitada võimalikult keeruliseks kõikidele opositsioonilistele jõududele, siis püütaksegi igasuguste uute algatuste kaudu niisugust meelsuse väljendamist piirata ja kontrolli alla võtta," rääkis Helme veel.

Laats: Eesti 200 tegeleb pidevalt eelnõudega, mis riivavad põhiõigusi

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni juht Lauri Laats ütles, et just Eesti 200 ministritelt tuleb viimasel ajal eelnõusid, mis riivavad inimeste põhiõigusi.

"Ma päris ei saa aru, ja me oleme seda arutanud, et mis seal Eesti 200 kontoris toimub. Miks nad tegelevad pidevalt selliste küsimustega, mis riivavad Eesti inimeste õigusi. Loomulikult me sellega ei ole päri," lausus Laats.

"See näitab küündimatust. Kui see tuleb ametnike poolt, kui see tuleb poliitikute poolt, siis suurt vahet ei ole, minister vastutab. Ja kui ta laseb ametnikelt sellise asja läbi, siis see näitab tema oskust ja kvaliteeti," rääkis Laats.

Kui antud eelnõu peaks sellisel kujul riigikokku tulema, lubas Laats pöörduda õiguskantsleri poole.

Laats ütles, et kahe erineva teema ühte eelnõusse panemine näitab seadusloome kvaliteeti. "See ei ole uus lähenemine. Me oleme seda pidevalt näinud ja riigikogus menetlenud ka kobareelnõusid," ütles Laats.

Siseministeerium esitas kooskõlastamiseks korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega tekib politseile võimalus kohaldada avalikus kohas viibimise keeldu ka mitte kõrgendatud ohu korral.

Eelnõu kohaselt on võimalik kehtestada viibimiskeeld suurema rahvahulga kogunemise puhul, kui on alust arvata, et seal võib tekkida märkimisväärne avaliku korra rikkumine, isegi kui tegemist ei ole veel kõrgendatud ohuga.

Samas seisab eelnõu seletuskirjas, et eelnõu peamine eesmärk on aidata perevägivalla ohvreid, sealhulgas lapsi, vägivallaringist väljuda ning tagada neile parim kaitse ja turvatunne. Selle tagamiseks on kavas muuta ohutaset, millega on viibimiskeeldu võimalik rakendada.

Lisaks, kuna suur osa perevägivalla juhtumitest leiab aset nädalavahetustel, võimaldab viibimiskeelu kohaldamise tähtaja pikendamine seniselt 12 tunnilt 72 tunnile tagada ohvrile parema juurdepääsu sotsiaalteenustele, sealhulgas psühholoogilisele ja sotsiaalsele nõustamisele, ennekõike kontaktnõustamise näol.