ERR kirjutas augustis ülikooli algatatud riigihankest, mille eesmärk on leida reklaamiagentuur, kes viiks 1,3 miljoni euro eest läbi turunduskampaania kala ja kalatoodete tarbimise edendamiseks Eestis. Selleks peab agentuur tegema ideelahenduse, organiseerima kõik vajalikud allhanked ja kampaania läbi viima.

Agentuurid esitasid riigihangete registris hanke kohta hulgaliselt täpsustavaid küsimusi, aga alles siis, kui hanke algatamisest oli möödas üle kuu aja, märkas üks neist hankelepingu kavandis punkti, mis seadis kalakampaania rahastamisel agentuurile tavatult suure koorma.

Nimelt oli lepingus kirjas, et kampaania läbiviijale hüvitatakse 30 protsenti kampaania kogumaksumusest pärast lepingu sõlmimist, kuid 70 protsenti ehk üle 900 000 euro saaks agentuur kätte alles siis, kui leping on lõppenud. Lepingu kestuseks on aga ette nähtud kuni 18 kuud ehk ettevõttel tuleks oma raha kuni pooleteiseks aastaks kampaania alla kinni panna.

Riigihangete registri küsimuste lahter täitus seepeale kiiresti täpsustavate küsimuste ja ettepanekutega.

Üks agentuur tõi välja, et maksetingimus, millega 70 protsenti kogumaksumusest tasaarveldatakse pärast kampaania läbiviimist, on äärmiselt ebamõistlik ja ebatavaline. Ta selgitas, et Eestis on peale pankade üldse väga vähe ettevõtteid, kes üldse oleksid võimelised nii suurt summat kuudeks kinni panema.

"Meie teada ei ole varasemalt üheski suuremahulises projektis sellist tingimust kasutatud," tõdes reklaamifirma.

Teine võimalik hankes osaleja ütles, et niisugune tingimus võib survestada kampaaniat võimalikult kiiresti läbi viima, nii poleks aga tulemus kõige parem.

Agentuurid pidasid tingimusi konkurentsi kahjustavateks

Tingimused nägid muu hulgas ette, et agentuur pidanuks esialgu omavahenditest tasuma ka välised kulud, mis seonduvad näiteks Google'i, Meta, saadete või videomaterjali toomise ja muuga. Need moodustavad kampaania kuludest 70-80 protsenti. 

"Sellises mahus omavahendeid nii pikaks perioodiks kampaania alla kinni panna käib enamikele Eesti reklaamiagentuuridele üle jõu – niisugust vaba raha hulka enamikel agentuuridel lihtsalt ei ole," rõhutas ühe agentuuri esindaja.

Hanketingimuste kohaselt pidi pakkuja viimase kolme majandusaasta netokäive olema vähemalt kaks miljonit eurot, aga agentuurid tõid välja, et sellise aastakäibega reklaamiagentuuril ei ole 900 000 eurot vaba raha, mille arvelt kuni 1,5 aastat kampaaniat rahastada.

"Puudub igasugune mõistlik ja loogiline põhjus, miks hälbivad hankelepingu kavandis sätestatud maksetingimused turu tavapärastest tingimustest nii suurel määral ning nii tugevalt agentuuride kahjuks," tõdes potentsiaalne hankel osaleja.

Samuti tõid võimalikud hankel osalejad välja, et kavandatav maksete laekumine pole realistlik, piirab pakkujate ligipääsu hankele, kahjustades konkurentsi ning pole kokkuvõttes kooskõlas riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega.

Ka leiti, et selliste hanketingimuste puhul ei kasutata EL-i raha kooskõlas konkurentsireeglitega.

Ülikool pidas tingimusi esialgu õiglasteks

Esialgu ei näinud ülikool etteheidetes probleemi ja vastas agentuuridele, et kampaaniat rahastatakse Euroopa merendus-, kalandus- ja vesiviljelusfondi rakenduskava meetmest ning regionaalministri määrus näeb ette, et toetust makstakse üksnes nende kulude hüvitamiseks, mille toetav tegevus on lõpetatud, toetusesaaja on tellitud töö eest tasunud ja soetatud vara vastu võtnud.

"Eelneva kohaselt ei saa Tartu Ülikool antud meetme raames ettemakseid teha, kuna vastavaid kulusid Tartu Ülikoolile ei hüvitata. Seega fondi määrusele tuginedes saame maksta vaid lõpetatud ja aktiga vastu võetud tööde eest, vastasel juhul ei pruugi PRIA ülikoolile tehtud kulutusi katta," tõdes ülikool.

Jagunemine selliselt, et 30 protsenti summast on ette nähtud ettevalmistusteks ja 70 protsenti kampaania läbiviimiseks, tulenes ülikooli kinnitusel sellest, et hanketegevusi pole rohkemateks üheselt piiritletud etappideks võimalik jagada ning väljamaksed on lubatud ainult selliste etappide lõppemise järel.

Selgitus ei olnud reklaamiagentuuride jaoks siiski ammendav ning üks neist andis teada, et ülikooli viidatud regionaalministri määrus ei reguleeri üldse seda, kuidas hankija agentuurile tehtud töö eest maksma peab, vaid ainult seda, kuidas hankija ehk ülikool oma tegevuse rahastamiseks PRIA-lt toetust saab.

Toetuse saamise eelduseks on, et tegevus on lõpule viidud ja hankija on selle eest agentuurile juba tasunud. See tähendab, et ülikool saab hankijana tõepoolest pärast kampaania lõppu PRIA-lt toetust küsida, kuid enne peab ta igal juhul agentuurile töö eest maksma ja ei ole keelatud seda turul tavapärastel tingimustel oma vahenditest teha.

Uued tingimused on paindlikumad

Seega küsis agentuur, et kui ülikoolil endal suurorganisatsioonina ei ole võimalik 18 kuu jooksul omavahenditest 900 000 eurot finantseerida, siis kuidas peaksid seda suutma teha väikesed reklaamiagentuurid.

Teine küsija soovis ülikoolilt selgitust, kuidas on kavandatud maksetingimused kooskõlas riigihangete seaduse proportsionaalsuse ja konkurentsi edendamise põhimõtetega ning tahtis teada, kas hankija on läbi vaadanud ka alternatiivsed maksemudelid, et tagada võimalikult lai konkurents.

Kuna küsimusi ja segadust oli palju, pikendas ülikool hankeperioodi 17. oktoobrini. Ja ehkki esialgu ei näinud ülikool kampaania rahastamise tingimustes midagi sobimatut, on nüüdseks neidki muudetud.

1. oktoobril üles laetud uus hankelepingu kava näeb ette, et nii nagu algselt plaanitud, tasub tellija pärast kampaaniamaterjalide kinnitamist agentuurile 30 protsenti kogumaksumusest.

Ülejäänud 70 protsendi tasumise juurde on aga lisatud, et see võib küll toimuda pärast kampaania lõppu ühes osas, kuid maksta saab ka vaheetappide alusel.

"Iga vahetapi kohta peab olema tehtud põhjalik kokkuvõte, mis sisaldab etapi tegevuste analüüsi ja soovitusi järgmisteks etappideks," sedastavad tingimused.

Teise osa eest tasumisel on võimalik töö jaotada kuni kolmeks vaheetapiks, ja üksnes viimase etapi maksumus võib olla üle 25 protsendi lepingu kogumaksumusest.