Narva Kreenholmi linnaosa teenindav kerksuskeskus paikneb rahvastemajas, mis on koduks kohalikele rahvuskultuuriseltsidele. Suures hoones saab vajadusel osutada kriisiabi kuni 1000 inimesele. Maja hoovis seisab töövalmis generaator, rahvusseltside köökides saab vajadusel isegi toitu valmistada. Kriisi korral avab linnavalitsus kerksuskeskuse kuue tunni jooksul.

"Kerksuskeskus pakub inimestele usaldusväärset infot, siin saab telefoni laadida ja vett juua ning natuke puhata, siin on soe ja turvalisem. Kui kriisiaeg tuleb, siis inimesed satuvad paanikasse," ütles kriisireguleerimise valdkonna nõunik Aleksandra Grünvald.

52 000 elanikuga Narvas peaks olema vähemalt viis kerksuskeskust. Mida rohkem keskusi avatakse, seda enam saavad päästjad kindlad olla, et suurema kriisi korral võivad nad telefonide laadimise asemel inimelude päästmisele keskenduda.

Narva komandopealik Denis Duškin rääkis, et Narvas on juba kolm kerksuskeskust olemas, kuid ideaalis võiks olla igas linnaosas vähemalt üks keskus. "Kuna me asume Narvas, suures linnas, siis päästeamet soovitab inimestele teha enda korteriühistud kerksuskeskusteks, et see kortermaja oleks samamoodi toimepidev," lisas ta.

20-st Virumaal avatud kerksuskeskusest asub viis Ida-Virumaal ja 15 Lääne-Virumaal.