Sõja 1330. päev: Ukraina ründas taas Ufaas asuvat rafineerimistehast

Vene väed vallutasid Ida-Ukrainas asuvas Donetski oblastis kolm asulat, teatasid ööl vastu kolmapäeva rindeolukorda jälgiva projekti Deepstate analüütikud. Ukraina ründas taas Ufaas asuvat rafineerimistehast.
Oluline Ukraina sõjas kolmapäeval, 15. oktoobril kell 22.37:
- Rutte sõnul teatas 19 riiki uuest sõjalisest abist Ukrainale;
- Venemaa rünnakud tõid Ukrainas kaasa erakorralised elektrikatkestused;
- Saksamaa lubas Ukrainale üle kahe miljardi euro eest täiendavat sõjalist abi;
- Stubb: Soome osalemine Ukraina relvahankes kinnitatakse peagi;
- Ukraina laiendas Harkivi oblastis kohustuslikku evakuatsioonitsooni;
- Meedia: Ukraina ründas taas Ufaas asuvat rafineerimistehast;
- Deepstate: Vene vägi vallutas Donetski oblastis kolm asulat;
- Trump ja Zelenski võivad kohtumisel arutada ka Tomahawkide küsimust;
- Venemaa on Ukrainas kaotanud tuhandeid lahingutanke.
Rutte sõnul teatas 19 riiki uuest sõjalisest abist Ukrainale
Ukraina kaitsekontaktgrupi (UDCG) kolmapäevasel kohtumisel väljendasid 19 riigi esindajad valmisolekut pakkuda Ukrainale uusi sõjalise abi pakette, teatas NATO peasekretär Mark Rutte.
Rutte võttis sõna pressikonverentsil pärast UDCG 31. kohtumist, kuid ei esitanud konkreetseid üksikasju, teatas uudistekanali Ukrinform.
"NATO seab selgelt prioriteediks hoida Ukrainat tänases võitluses võimalikult tugevana ja tagada, et kõik liitlased, aga ka partnerid väljaspool sõjalist liitu, annaksid Ukrainale kõik, mis võimalik, et tagada kõik vajaliku, mille seas surmavad ja ka mittesurmavad õhutõrjesüsteemid," rääkis Rutte.
Peasekretär tõi välja Ukraina sõjalise toetuse peamised suunad, mille hulgas NATO Ukraina esmavajaduste programm PURL, Tšehhi laskemoonatarne programm, kahepoolse abi ja UDCG formaadi.
Venemaa rünnakud tõid Ukrainas kaasa erakorralised elektrikatkestused
Venemaa rünnakud Ukraina energiataristule sundisid kolmapäeval rakendama suuremas osas riigist erakorralisi elektrikatkestusi, teatas võrguoperaator Ukrenergo. Tegemist on juba teisipäeval kehtestatud piirangute laiendamisega.
Talve lähenedes on Venemaa hoogustanud rünnakuid Ukraina energia- ja raudteevõrkude vastu, tekitades kartusi, et miljonid inimesed võivad pakasega elektrita jääda.
"Ukraina energiasüsteemi keerulise olukorra tõttu on kehtestatud erakorralised elektrikatkestused kõikides piirkondades, välja arvatud idapoolses Donetski oblastis, mis on enamiku lahingute keskmes," postitas Ukrenergo sotsiaalmeediasse.
Juba teisipäeval kehtestati katkestused kaheksas Ukraina piirkonnas, lisaks mitmetele eelmisel nädalal üle riigi kehtestatud piirangutele.
"Erakorralised remonttööd käivad kõikides pommitamistest mõjutatud piirkondades," teatas Ukrenergo, kutsudes inimesi üles kasutama elektrit säästlikult.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski on süüdistanud Moskvat katses gaasisektorit kahjustanud rünnakutega kaost külvata.
Ukraina laiendas Harkivi oblastis kohustuslikku evakuatsioonitsooni
Kuna Venemaa rünnakud on intensiivistunud, laiendasid Harkivi oblasti võimud Kupjanski piirkonnas kohustuslikku evakuatsioonitsooni peredele, kus on lapsed, teatas Harkivi oblasti kuberner Oleh Sõnjehubov teisipäeval.
Otsus näeb ette perede sunniviisilist evakueerimist 40 asulast kogu piirkonnas. Kokku viiakse turvalisematesse paikadesse 601 last 409 perest.
"See otsus tehti vastusena halvenevale julgeolekuolukorrale Kupjanski lähistel," ütles Sõnjihubov.
Kolmapäeval teatas rindeolukorda jälgiv projekt Deepstate, et Vene väed on vallutanud Mõrne küla Kupjanski rajoonis ja liiguvad edasi lähedalasuva Ivanivka küla suunas.
Kupjanski linnast on saanud Vene uue pealetungi keskpunkt Harkivi oblastis. Alates 28. septembrist on linn tsiviilisikutele suletud käimasolevate lahingute ja Vene diversioonirühmade ohu tõttu.
"Viimastel nädalatel on olukord halvenenud. Vaenlane on alustanud puhastusoperatsioone ning meie positsioone on järk-järgult kaotatud. Mõned neist hävitati lihtsalt suurtükitule ja droonide abil," kirjutas Deepstate teisipeval
Sarnastest Vene vägede edasiliikumistest on teateid ka Donetski ja Zaporižžja oblastis.
Meedia: Ukraina ründas taas Ufaas asuvat rafineerimistehast
Sotsiaalmeediakanal Special Kherson Cat vahendas kolmapäeval, et Ukraina droonid ründasid Ufaas asuvat rafineerimistehast.
️ Just now, Russian oil refinery complex Bashneft in Ufa — 1,400 km from the frontline was targeted by drones.
— Special Kherson Cat (@bayraktar_1love) October 15, 2025
Bashneft has a total capacity around 23-26 million tons per year. It is a complex of three oil refineries located right next to each other:
•Ufimsky refinery (UNPZ)… pic.twitter.com/TYsBizHlzQ
Rünnak oli sihitud Bashnafta-UNPZ tehase vastu Ufaas, mis on Venemaa olulisemaid rafineerimistehaste keskuseid. Tehas asub umbes 1400 kilomeetri kaugusel praegusest rindejoonest Ukrainas.
Ukraina ründas sama tehast ka möödunud nädalavahetusel.
Saksamaa lubas Ukrainale üle kahe miljardi euro eest täiendavat sõjalist abi
Saksamaa annab Ukrainale täiendava sõjalise abipaketi väärtusega üle kahe miljardi euro, teatas Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius kolmapäeval Ukraina kaitsekontaktgrupi kohtumisel Brüsselis.
Pakett sisaldab kaasaegseid õhutõrjesüsteeme, täppisjuhitavaid relvi ja laskemoona.
"Saate Saksamaa peale loota. Me jätkame ja laiendame oma toetust Ukrainale. Uute lepingutega annab Saksamaa täiendavat abi üle kahe miljardi euro väärtuses," ütles Pistorius.
Uus abipakett on suunatud Ukraina sõjaliste vajaduste rahuldamisele, kuna Venemaa süvendab õhu- ja raketirünnakuid üle kogu riigi. Pakett sisaldab Patrioti õhutõrjesüsteeme, radarisüsteeme, täppisjuhitavat suurtükimoona, rakette ja laskemoona, rääkis Pistorius.
Saksamaa tarnib ka kaks täiendavat IRIS-T õhutõrjesüsteemi koos suure hulga juhitavate rakettide ja õlalt lastavate õhutõrjerelvadega. Lisaks peaksid tarned sisaldama ka tankitõrjerelvi, kergeid relvi ja sidevahendeid.
Pistorius ütles, et Saksamaa süvendab veelgi oma partnerlust Ukraina kaitsetööstusega. Ta teatas plaanidest moderniseerida varem tarnitud relvi ja pikendada nende kasutusiga ning laiendada koostööd Saksa ja Ukraina kaitsetööstuse vahel.
Kogusummast panustab Saksamaa 500 miljonit dollarit NATO algatusse, mis varustab Ukrainat kriitiliselt vajalike USA relvadega, teatas liit 13. augustil.
Toetus toimub NATO mehhanismi PURL kaudu, mis koordineerib rahastamist Kiievi kõige pakilisemate lahinguvälja vajaduste jaoks.
Stubb: Soome osalemine Ukraina relvahankes kinnitatakse peagi
Soome president Alexander Stubbi sõnul otsustas riik Ukrainale USA relvade hankimisel kaasa lüüa, sest soovib tagada, et Ukraina saaks kõige tõhusama ja parema varustuse. Samuti soovis Soome olla kaasatud sarnaselt teiste Põhjamaadega.
"Kolmas põhjus on muidugi see, et oleme osa alliansist. Selles alliansis on meie eesmärk toetada Ukrainat kõikvõimalike vahenditega. Nüüd on otsus vähemalt põhimõttelisel tasandil tehtud ja selle hind tehakse teatavaks hiljem," ütles Stubb.
Stubb märkis, et peab otsust väga oluliseks välispoliitiliseks sammuks. Ametlik otsus sünnib Stubbi sõnul kiires tempos.
Stubb rääkis, et arutas algatust ka NATO peasekretäri Mark Ruttega, kes rõhutas, kui oluline see küsimus alliansi jaoks on.
President kommenteeris ka Gazas kehtestatud relvarahu ja avaldas lootust, et see annab hoogu ka Ukraina läbirääkimistele, nii et ka selle protsessi saaks jagada kaheks: relvarahuks ja sellele järgnevateks rahuläbirääkimisteks.
Deepstate: Vene vägi vallutas Donetski oblastis kolm asulat
Vene väed vallutasid Ida-Ukrainas asuvas Donetski oblastis kolm asulat, teatasid ööl vastu kolmapäeva rindeolukorda jälgiva projekti Deepstate analüütikud.
"Vaenlane okupeeris Perestroika, Komari ja Mirnoje ning liikus edasi ka Ivanovka ja Voskresenka lähedal," teatas Deepstate.

Trump ja Zelenski võivad kohtumisel arutada ka Tomahawkide küsimust
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kohtub reedel Valges Majas oma USA kolleegi Donald Trumpiga. Trump on varasemalt vihjanud, et USA võib kaaluda Tomahawkide tarnimist Ukrainale.
Trump kohtus teisipäeval Valges Majas Argentina presidendi Javier Mileiga ja ütles, et arutab kohtumisel Zelenskiga relvade tarneid, sealhulgas Tomahawke.
"Kuulge, ma olen väga pettunud, sest mul olid Vladimir Putiniga väga head suhted. Ilmselt need on siiani olemas. Ma ei tea, miks ta seda sõda jätkab. Sellest sõjast on saanud tema jaoks tõeline katastroof. Ta oleks pidanud selle sõja võitma ühe nädalaga, varsti algab tema neljas sõja-aasta," rääkis Trump.
Trump ütles, et ta teab, et Zelenski ütleb kohtumisel, et tal on vaja relvi.
"Ta tahaks Tomahawke. Kõik tahavad Tomahawke. Ja meil on palju Tomahawke," rääkis Trump.
Tomahawk on pikamaa tiibrakett, mis on mõeldud täppislöökideks maasihtmärkide vastu. Selle lennuulatus on 1600–2500 kilomeetrit. Tomahawkide lennuulatus hõlmaks seega ka Moskvat ja Peterburi.
Venemaa on Ukrainas kaotanud tuhandeid lahingutanke
Agressorriik Venemaa on täiemahulise sõja algusest Ukraina vastu kandnud märkimisväärseid kaotusi – nii personali kui ka varustuse osas, vahendas kolmapäeval portaal Unian, mille andmeil on Moskva muu hulgas kaotanud tuhandeid lahingutanke.
Anonüümsust palunud kõrge NATO ametniku sõnul on Venemaa kaotanud 4000–9000 lahingutanki ja 20 000 soomusmasinat.
"Ja nad kasutasid üsna aktiivselt Nõukogude varusid, võttes osadeks tehnikat, et hoida Nõukogude süsteeme töökorras. Paljudel juhtudel ei jäänud enam ühtegi vana sõidukit selliseks lammutamiseks," märkis NATO ametnik.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1070 sõdurit
Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 1 126 220 (võrdlus eelmise päevaga 1070);
- tankid 11259 (+3);
- jalaväe lahingumasinad 23 347 (+2);
- suurtükisüsteemid 33 671 (+43);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1520 (+0);
- õhutõrjesüsteemid 1227 (+2);
- lennukid 427 (+0);
- kopterid 346 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 70 021 (+389);
- tiibraketid 3859 (+0);
- laevad/kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 64 329 (+141);
- eritehnika 3977 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Karl Kivil, Valner Väino
Allikas: Ukrainska Pravda, BNS, The Kyiv Independent








