Öise eluviisiga nahkhiirte liikumisi silmaga ei näe ja kõrvaga ei kuule. Küll aga saab nende liikumistest aimdust siiski inimkõrvale kuuldamatute ultrahelide kaudu. Nahkhiirte loendaja meenutab veidike kaameraobjektiivi, kuid tegelikult on tegemist hoopis ultrahelisid salvestava mikrofoniga.

"Esialgsed andmed on mul küll selle kohta, kui palju salvestusi kesksuvest kuni praeguseni on - 29 000! Sõrve poolsaarel on väga hea koht ja ma arvan, et seetõttu, et siin toimub nahkhiirte ränne. Sügisränne eelkõige just," lausus nahkhiireuurija Lauri Lutsar.

Arvutis on visualiseeritud inimkõrvale kuuldamatuid nahkhiire häälitsusi, mis on igal liigil erinev. Lisaks, kui heliriba töödelda, saab nahkhiire häälitsus ka inimkõrvale kuuldavaks.

"Alles paarkümmend aastat tagasi avastati, et öise lennuga nahkhiired võtavad ette ka merereise. Üks samalaadne loendur Sõrve metsas on juba mitmeid aastaid Saaremaa rannikust enam kui kümne kilomeetri kagusel merel nahkhiiri loendanud. Andmed näitavad, et nad tõesti lendavad ka mere kohal," lausus Hillar Lipp.

Mereuuringute eesmärgiks on saada teada, kas kaitsealused nahkhiired ja võimalikud meretuulepargid mahuksid merele ära.

"Need on sellised teemad, mida näiteks lindude rände puhul on väga palju ja pikalt uuritud. Nahkhiirte uuringud on alles siin lapsekingades," ütles Lutsar.

Eestis on tuvastatud kokku 14 erinevat liiki nahkhiiri.