Oluline Ukraina sõjas pühapäeval, 19. oktoobril kell 22.06:

- Kiiev: Ukraina sõjavägi tulistas öösel alla 40 Vene ründedrooni 62-st;

- Orenburgis asuv suur gaasitöötlustehas peatas nafta vastuvõtu Kasahstanist;

- Venemaa rünnaku tõttu jäi pea 200 kaevurit lõksu;

- Zelenski sõnul on ta valmis osalema Trumpi ja Putini kõnelustel;

- Ukrainas Šahterskes sai Vene rünnakus kannatada 11 inimest;

- Zelenski: Venemaa ründas nädalaga üle 3270 drooni, 1370 liugpommiga;

- Washington Post: Putin nõuab täielikku kontrolli Donetski üle;

- Ukrainas algasid Zaporižžja tuumajaama elektriliinide parandustööd;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1000 sõdurit.

Kiiev: Ukraina sõjavägi tulistas öösel alla 40 Vene ründedrooni 62-st

Ukraina sõjavägi tulistas ööl vastu pühapäeva alla 40 Vene ründedrooni 62-st, teatasid Ukraina õhujõud.

"Esialgsetel andmetel, kella 8.30 seisuga, oli õhukaitse tulistanud alla / surunud maha 40 vaenlase Shahed, Gerbera ja teist tüüpi drooni riigi põhja- ja idaosas," teatasid õhujõud oma Telegrami kanalis.

Ülejäänud Vene droonid tabasid sihtmärke seitsmes kohas.

Ukraina kindralstaap märkis oma teates, et viimase ööpäeva jooksul leidis aset 223 lahingkokkupõrget.

Vene vägi korraldas laupäeval ühe raketi- ja 84 õhurünnakut, kasutades kolme raketti ja 193 liugpommi.

Venemaa rünnaku tõttu jäi pea 200 kaevurit lõksu

Venemaa tegi pühapäeval ulatusliku rünnaku Dnipropetrovski oblastis asuva söekaevanduse pihta, mistõttu jäi 192 kaevurit maa alla lõksu, teatas Ukraina energiafirma DTEK.

Päästetööd käivad ning kaevureid tuuakse maa peale, lisas ettevõte.

DTEK on Ukraina suurim erakätes olev energiafirma.

Orenburgis asuv suur gaasitöötlustehas peatas nafta vastuvõtu Kasahstanist

Orenburgi gaasitöötlustehas, mis on maailma suurim, pidi peatama gaasi vastuvõtu Kasahstanist pärast Ukraina droonirünnakut, teatas pühapäeval Kasahstani energiaministeerium.

Orenburgi oblasti kuberner Jevgeni Solntsev ütles pühapäeval, et tehas sai osaliselt kahjustada ning et droonirünnak põhjustas tehases tulekahju, mis kustutati.

Ukraina on kinnitanud, et rünnakuga tabati gaasitöötlustehast Orenburgi oblastis ning naftarafineerimistehast Samara oblastis.

Orenburgis asuv tehas kuulub Gazpromile ja see suudab töödelda aastas 45 mijardit kuupmeetrit gaasi, mis saabub tehasesse Orenburgi nafta- ja gaasiväljadelt ning Kasahstanist.

Zelenski sõnul on ta valmis osalema Trumpi ja Putini kõnelustel

Ukraina president Volodõmõr Zelenski väljendas pühapäeval valmisolekut osaleda USA riigipea Donald Trumpi ja Vene režiimi juhi Vladimir Putini võimalikul kohtumisel Budapestis ning teatas, et arutas seda küsimust oma USA kolleegiga ka reedesel kohtumisel Valges Majas.

"Me rääkisime sellest. Nad arutavad seda Putiniga. Ta (Trump) tahtis teada minu arvamust," ütles Zelenski intervjuus NBC Newsile, vastates küsimusele, kas ta tahaks osaleda neil kõnelustel ja kas ta rääkis sel teemal Trumpiga.

"Minu arvamus: kui me tõesti tahame õiglast ja püsivat rahu, peab vajame selle tragöödia mõlemat poolt. Jah, ta (Putin) on okupant, aga Ukraina kannatab ja vaevleb. Ja muidugi, kuidas saab ilma meieta, meie kohta üldse mingeid kokkuleppeid olla?" lisas ta.

Samal ajal märkis Ukraina president, et ta pole kindel, kas Putin on valmis seda sõda lihtsalt lõpetama ja võib-olla tahab ta agressiooniga tagasi pöörduda.

Vastates täpsustavale küsimusele, kas ta kindlasti soovib Budapesti kohtumisel osaleda, ütles Zelenski: "Ma olen valmis. Ma ütlesin presidendile (Trumpile): Ma olen valmis."

Ukrainas Šahterskes sai Vene rünnakus kannatada 11 inimest

Ukraina Dnipropetrovski oblastis asuvas Šahterskes sai ööl vastu pühapäeva Vene rünnakus kannatada 11 inimest, teatas oblasti prokuratuur oma Telegrami kanalis.

Rünnakus sai kahjustada seitse mitmekorruselist elumaja, 27 sõidukit ja üks kauplus.

"Prokurörid dokumenteerivad Venemaa relvajõudude poolt tsiviilisikute vastu toime pandud järjekordse sõjakuriteo tagajärgi. Dnipropetrovski oblasti prokuratuuri menetlusliku juhtimise all on algatatud kriminaalmenetlus sõjakuritegude eest," seisab prokuratuuri avalduses.

Zelenski: Venemaa ründas nädalaga üle 3270 drooni, 1370 liugpommiga

Venemaa korraldas sel nädalal sadu rünnakuid elutähtsa ja tsiviiltaristu vastu, kasutades rohkem kui 3270 ründedrooni ja 1370 liugpommi, samuti ligi 50 erit tüüpi raketti, kirjutas pühapäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenski Telegramis.

Ta rõhutas, et Venemaa pidurdab pidevalt rahuprotsessi.

"Ukraina pole kunagi sõda otsinud. Me nõustusime tingimusteta relvarahuga, otsisime rahuvõimalusi ja pakkusime maailmale korduvalt välja, kuidas peatada rünnakuid õhus, maal ja merel," kirjutas ta.

"Kuid Venemaa takistab seda protsessi pidevalt – manipuleerib, lükkab läbirääkimisi edasi, terroriseerib meie rahvast õhurünnakutega ja eskaleerib rünnakuid rindel. Sõda jätkub ainult seetõttu, et Moskva keeldub seda lõpetamast."

Tema sõnul tugevdab Ukraina pidevalt oma kaitset ja teeb partneritega koostööd õhukaitse tugevdamiseks.

"Ainult (Vene režiimi juhi Vladimir) Putini sõnad seda ei peata – survet on vaja. Maailm näeb, et Venemaa reageerib jõule, seega saab rahu jõuga toimida. Ukraina ei premeeri terroriste nende kuritegude eest ja me loodame oma partnerite toetusele just selles seisukohas. Vaja on otsustavaid samme USA-lt, Euroopalt, G20-lt ja G7-lt," rõhutas Zelenski.

Washington Post: Putin nõuab täielikku kontrolli Donetski üle

Venemaa president Vladimir Putin on seadnud rahu tingimuseks, et Ukraina loovutab riigi idaosas asuva Donetski oblasti Venemaa kontrolli alla, sellest teatab oma allikatele tuginedes ajaleht Washington Post.

Putin esitas oma nõudmise sel nädalal, kui ta rääkis telefoni teel Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpiga.

Venemaa on nõudnud endale Donetski, Luhanski, Zaporižžja ja Hersoni oblasteid, mille ta on osaliselt okupeerinud.

Washington Posti andmetel ütles Putin, et Venemaa võiks loobuda osast Zaporižžja ja Hersoni okupeeritud aladest vastutasuks täieliku kontrolli eest Donetski üle. Lehe hinnangul viitab Putini keskendumine Donetskile, et ta ei kavatse oma territoriaalsetest nõudmistest taganeda.

Trump ei ole Putini nõudmist avalikult kommenteerinud. USA president ütles nädalavahetuse alguses, et Venemaa ja Ukraina peaksid peatuma seal, kus praegu asuvad nende vägede rindejooned. Trump kommenteeris teemat ajakirjanikele pärast seda, kui tema lennuk ööl vastu laupäeva Floridas maandus.

"Jääge rindejoonele, kus iganes see ka poleks, muidu läheb asi liiga keeruliseks," ütles Trump.

Trump kohtus reedel Valges Majas Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga. Washington Post kirjutas pärast kohtumist, et Zelenski nägi Trumpi ettepanekut rindejoone kohta esimese sammuna laiaulatuslikumate läbirääkimiste suunas.

Zelenski sõnul sõltuvad kõige olulisemad küsimused Putinist.

"Me peame peatuma seal, kus me praegu oleme. Tal on õigus, presidendil (Trumpil) on õigus," ütles Zelenski ajakirjanikele Valge Maja ees.

Ukraina president lisas, et kui väed praegustele rindejoontele peatuma jäävad, järgnevad sellele läbirääkimised.

Ukrainas algasid Zaporižžja tuumajaama elektriliinide parandustööd

RO tuumajärelevalveagentuur teatas laupäeval, et pärast kohalike relvarahutsoonide kehtestamist on alustatud Ukrainas Zaporižžja tuumaelektrijaama kahjustatud elektriliinide parandustöödega, mis järgnesid pikaleveninud elektrikatkestusele.

Alates 2022. aasta märtsist Vene okupatsiooni all olnud jaam kaotas 23. septembril kümnendat korda ühenduse välise elektrivõrguga. Tegemist on kõige pikema katkestusega alates Vene agressioonisõja algusest.

Parandustööd elektriliinide kallal algasid pärast kohalike relvarahutsoonide loomist, ütles Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) juht Rafael Grossi X-is.

IAEA teatel tegid mõlemad vaenupooled agentuuriga koostööd parandustööde võimaldamiseks. "Ühenduse taastamine jaamavälise võrguga on tuumaohutuse ja julgeoleku jaoks ülioluline," ütles Grossi.

Alates katkestusest on jaama ohutust ja reaktorite jahutamist taganud varudiiselgeneraatorid, märkis IAEA. Agentuuri kohaselt kulub töödeks eeldatavasti umbes nädal.

Varem anti teada, et remonti on vaja teha mõlemal pool rindejoont, mitme kilomeetri kaugusel jaamast. IAEA sõnul on ohutus tagatud ja reaktorite jahutamine jätkub tõhusalt.

Nii Venemaa kui ka Ukraina kinnitasid, et remonditööd käivad.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1000 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 130 180 (võrdlus eelmise päevaga +1000);

- tankid 11 268 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 23 399 (+3);

- suurtükisüsteemid 33 834 (+45);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1524 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 1228 (+0);

- lennukid 428 (+0);

- kopterid 346 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 71 967 (+444);

- tiibraketid 3864 (+0);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 64 798 (+126);

- eritehnika 3980 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.