USA president Donald Trump ja Vene režiimi juht Putin plaanivad lähinädalatel Ungaris kohtuda. Poola välisministri sõnul võib riik sundida Putini lennuki maanduma, kui see peaks Poola õhuruumi läbima.

"Ma ei saa garanteerida, et sõltumatu Poola kohus ei määra valitsust lennukit maanduma sundima, et anda (Putin) üle Haagi kohtule," ütles Sikorski Radio Rodzinale.

"Ma arvan, et Venemaa pool on sellest teadlik. Ja seetõttu, kui see tippkohtumine peaks toimuma – loodetavasti koos agressiooniohvri osalemisega –, kasutab lennuk lihtsalt teist marsruuti," lausus Sikorski.

Avaldus järgnes Trumpi teatele, et ta kavatseb kohtuda Putiniga Budapestis osana uutest jõupingutustest lõpetada Venemaa sõda Ukraina vastu. Trumpi sõnul võiks kohtumine toimuda kahe nädala jooksul.

Budapest on kinnitanud nii Washingtonile kui ka Moskvale, et Putinit ei vahistata tema viibimise ajal Ungaris, hoolimata Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (ICC) 2023. aasta märtsis välja antud orderist, mis süüdistab teda Ukraina tsiviilisikute, sealhulgas laste, ebaseaduslikus deporteerimises Venemaale.

Ungari, mis on ICC liige, hääletas tänavu ICC jurisdiktsioonist lahkumise poolt, kuid otsus see jõustub alles 2026. aasta keskel. Sellest hoolimata on Budapest juba võõrustanud ka teisi ICC poolt tagaotsitavaid ametnikke, sealhulgas Iisraeli peaministrit Benjamin Netanyahut.

Bulgaaria välisminister Georg Georgiev ütles, et tema riik avaks Putini jaoks õhuruumi, kui Moskva seda taotleks. Kuigi Bulgaaria on samuti ICC liige ja on riik seaduslikult kohustatud Putini vahistama, kui ta riigi territooriumile maandub, ei ole riigil kohustust tema lennukit läbilennu ajal peatada.

Ungari on merepiirita riik, mis piirneb Austria, Slovakkia, Ukraina, Rumeenia, Serbia, Horvaatia ja Sloveeniaga. Iga lennumarsruut Moskvast Budapesti eeldaks ülelennu luba mõnelt naaberriigilt, sealhulgas Poolalt, Slovakkialt või Bulgaarialt.

Putin külastas ICC liikmesriike Mongooliat ja Tadžikistani vastavalt aastatel 2024 ja 2025. Mõlemad riigid keeldusid teda vahistamast, mis tõi kaasa Euroopa Liidu kriitika rahvusvahelise õiguse rikkumise eest.

Trump ja Putin kohtusid viimati 15. augustil Alaskal, et arutada võimalikku rahulepet Venemaa sõjas Ukraina vastu ning ka laiemat kahepoolset koostööd — see oli nende esimene kohtumine pärast Trumpi tagasipöördumist ametisse.

Viimase telefonikõne ajal möödunud neljapäeval nõudis Putin väidetavalt, et Ukraina loovutaks kogu Donetski oblasti vastutasuks järeleandmiste eest Zaporižžja ja Hersoni oblastis.