Võrumaal Navi külas tegutseva Ilumäe talu peremehe Jaanus Trolla mitu põldu olid suvel lausa vee all ja seetõttu tuli leppida nendel põldudel saagi ikaldumisega. Kui tavaliselt on sellistel aastatel kokkuostuhinnad tõusnud, siis tänavu pole hinnad märgatavalt muutunud.

"Nüüd on siis selgunud, kui saak hakkab enam-vähem kokku saama, et keskeltläbi üks kolmandik saagist on kadunud. Kõige halvem asi hetkeseisuga on see, et kokkuostuhinnad on samad, mis olid eelmine aasta ja kui hakkad hinda juurde kauplema, siis tuuakse välismaalt sisse. Siis öeldakse, et meil poolakad, hollandlased ja lätlased ootavad," rääkis Trolla.

"Paistab, et sealpool on natuke parem või on hulga paremad need saagid, et üldiselt on kehva seis," lisas põllumees.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsleri Madis Pärteli sõnul on ministeerium sektori esindajatega korduvalt kohtunud, et aru saada, kui tõsised mured on ja püüdnud leida omalt poolt lahendusi.

"Me oleme jõudnud kahele järeldusele. Üks on see, mis puudutab erinevaid nõudeid, mis toetusmeetmete täitmiseks on eelduslikud, et nende leevendamine. Me oleme mitmes kohas paindlikult vaadanud nõuetele. Teiseks on see, et me oleme näinud, et päris suured kahjud on tekkinud liigniiskusest ja oleme küsinud Euroopa Komisjonist, Euroopa Liidu kriisireservist vahendeid põllumeeste toetamiseks," selgitas Pärtel.

Kuid möödunud aastate kogemus on näidanud, et põllumeestel pole ikalduse kompensatsioonile mõtet loota.

"Elu on näidanud, et kui isegi solidaarsusest jagatakse toetusi neile, kes on pihta saanud, siis need summad on pigem olnud väga tagasihoidlikud. Kui me ise oleme arutanud, et kahju sektorile on üle saja miljoni olnud – aiandus ja teraviljakasvatus kokku, siis sellistel juhtudel on komisjon aidanud võib-olla alla viiemiljonilise summaga varasemate näidete põhjal," rääkis Pärtel.

"Ma ei tea, kas seekord ka nii läheb, et see kompensatsioon on väga väike osa sellest, mis tootjatel kahju on olnud," lisas asekantsler.