Neid valimisi peeti proovikiviks äärmusparempoolsete tugevusele mitte ainult Hollandis, vaid kogu Euroopas. Populistid kaotasid parlamendis 11 häält ja kõik peavoolu parteid on teatanud, et nemad Geert Wildersi paremäärmusliku Vabadusparteiga koostööd ei tee.

Wildersi parteile varvastele astunud vasaktsentristlikule D66-ele ennustati veel nädal aega tagasi poole väiksemat toetust. Kuid selle 38-aastane juht Rob Jetten oli debattides särav ja laitmatu. Peaministrina oleks ta Hollandi noorim.

"Olen oma partei ajaloolise tulemuse üle väga õnnelik. See on meie ajaloo parim tulemus ja ka väga tugev sõnum Hollandi valijatelt, et nad soovivad, et positiivsed tsentris asuvad poliitilised jõud teeksid koostööd ja pakuks head tulemit kõikidele inimestele Hollandis," lausus Jetten.

Jetten lubab, et tema valitsemise ajal saab Hollandist Euroopa Liidus taas koostööle suunatud partner.

"Ja ma arvan, et see on kinnitus progressiivsetele inimestele kogu Euroopas, et lootuse kampaania ja positiivne kampaania võivad olla võidukad kampaaniad," ütles Adriaan Andringa.

"Mu tuju on suurepärane. Olen väga põnevil, kuna meil saab olema Hollandi esimene homoseksuaalne peaminister, selline, kes ühendab kõiki positiivseid jõude," lausus Lotte van Slooten.

"Tunnen kergendust, et Wilders ei saanud nii suurt enamust kui eelmisel korral ja et minu jaoks normaalsed, korralikud erakonnad said rohkem hääli," ütles Else Boer.

Nii paljude valijate kaotamine sunnib Wildersi populistlikku Vabadusparteid ilmselt ennast ka muutma.

"Äärmusparempoolsed, populistid, kalduvad nüüd veidi tagasi tsentrisse. Ma arvan, et see on hea.  Aga meie praeguse valimistulemusega on üsna raske koalitsiooni moodustada, mida me muidugi vajame, et riiki stabiilselt juhtida," lausus Herman van Meel.

Aga Wilders on valmis ka opositsiooni jääma ja Rob Jettenile igas küsimuses vastu vaidlema.

"Kui see juhtub, on tal (Rob Jettenil) vastas väga suur ja tugev opositsioonierakond, kellega võidelda, sest me ei nõustu peaaegu mitte millegagi, mida ta ütleb," lausus Wilders.

Esimesi valimistulemusi nähes tunnistas Wilders, et ootas hoopis teistsugust tulemust. Tegemist oli erakorraliste parlamendivalimistega, mille Wilders ise esile kutsus, kui immigratsiooniteemaliste vaidluste tõttu valitsusest lahkus.